Inimesed juba on kord sellised, et pöörduvad arsti poole alles siis, kui on tekkinud sümptomid ja muremõtted mõistuse halvanud. Tegelikult aga oma loomade suhtes nii käituda ei tohiks ja nad vajavad regulaarselt arstivisiiti.
Põhjendame kohe, mida ja millal tegema peaks.

Elementaarne vaktsineerimine ning kiibistamine.
Tõenäoliselt ei vaja see loomasõprade seas isegi selgitamist, ent teeme seda siiski.
Ainus asi, mis Sinu looma kaitseb kõikvõimalike viiruspuhangute ja nakkusohtlike olukordade eest, on korrektne vaktsineerimine. See tähendab, et 2.-3. elukuul esimene kompleksvaktsiin ning mikrokiip (ja kindlasti selle registreerimine!), sellest kuu hiljem teine kompleksvaktsiin ning marutaudivaktsiin.

Edaspidi käib vaktsineerimine kord aastas - iga aasta kompleks-, ja üle ühe aasta marutaudivaktsiin. Samuti soovitame iga aasta vaktsineerimas käies kontrollida ka kiibi toimimist!

Ka kodune toakass peab saama ussirohtu regulaarselt ja vähemalt 3x aastas, sest me ise toome välisjalatsitega kõikvõimalikke nakkuseid koju ning regulaarne paarieurone ussirohi võib päästa nii Sinu kui su looma väga ebameeldivast enesetundest.

Kui esimene osa on lihtne ja loogiline ning ajaliselt planeeritav, siis kõik muu paraku pigem mitte kui just ei ole teada mõnd kroonilist haigust, mida peab aeg-ajalt kaardistama.

On palju loomaomanikke, kes ei tea, et ka loomadel on oma erialaspetsialistid, täpselt nagu inimestelgi. Nii nagu ei lähe me ise katkise hambaga perearsti juurde, on mõistlik ka kiisu hambaid lasta üle vaadata ning eemaldada ainult stomatoloogil. Eestis on neid üksjagu, pealinnas näiteks seega valik võrdlemisi lai!

Täpselt niisamuti on loomadel olemas oma silmaarstid, ortopeedid, neuroloog, gastroenteroloog ja muid kogenud erialaspetsialiste, kes teavad oma valdkonnast tunduvalt rohkem, sest omavad selles igapäevaseid kogemusi.

Niisiis - kui Su kass lonkab, ta silmad nõretavad või on paistes, ta suu on põletikuline ning haiseb, tekkinud on peakalle või tasakaaluhäired, siis palun võta ühendust just antud valdkonna spetsialistiga, kes teab, mis uuringuid Su loom vajab ning oskab anda maksimaalset abi.

Meie oleme seda meelt, et on lihtne ja mugav, kui Su loomal on oma kindel nii nimetatud „perearstikeskus“ ehk tavakliinik. Seda seepärast, et nii on kogu raviajalugu ühes kohas nii kergesti leitav, Sa ei pea nuputama, kus Sa eelmine aasta temaga käisid ja kas leiti mingi muutus, mis vajaks tähelepanu ja võib-olla ka uuringuid. Lisaks on nii kursis Sinu looma veterinaar kaasuvate haigustega ning oskab märgata taas kiirelt mingeid nüansse, mis võivad olla Sinu looma tervisliku seisundi puhul eluliselt määravad.

Lihtsamate ja mitte nii spetsifiiliste tervisemuredega oskavad perekliinikud samuti ka väga hästi aidata - nende võimuses on samuti teha vereanalüüsid, saata laborisse analüüse, teha röntgenpilte, ultraheli, puhastada hambaid, operatsioonid. Ning Sinu kiisu perearst teab ka, millal on õige suunata edasi kass teise veterinaari juurde ning kes see olla võiks.

Ja siis on ööpäevaringselt avatud loomakliinikud ehk meie mõistes nii nimetatud EMO-d ehk erakorralise meditsiini osakonnad. Ööpäevaringi avatud kliinikutesse satuvad alati meil loomad, kui avastame õhtul või nädalavahetusel kassi seisundis, milles ta ei kannata oodata abi saamist hommikuni või nädala alguseni.

Ja eks sealsed patsiendid olegi tihti näiteks traumaga loomad, aga ka kroonilise haiguse ägeda reaktsiooniga loomad. Samuti juhtumid, kus loom ohjeldamatult oksendab või muutub loiuks; on oht, et on alla neelanud võõrkeha; erinevad paistetused, lonkamised, hammustused ja nii edasi.

Seeniorvanusesse jõudnud kiisuga on soovitatav anda kord aastas. Seeniorvanusesse jõudnud kiisuga on ühe ja kord aastas kindlasti üldine vereproov, et märgata kiirelt muutuseid näiteks neerudes, kuid ka maksas. Need mured kipuvad väljenduma tavaliselt soliidsemas eas, kuid nad ise näitavad loomade muutuseid välja alles siis, kui on juba tihti väga hilja.

Tegelikult võidab varasem avastamine väga väärtuslikku ühist aega juurde, sest loom saab Niisiis võtame meiepoolsed soovitused kiirelt kokku:
-Kindlasti palun vaktsineeri korrektselt ning kiibista oma lemmiklooma, anna talle regulaarselt ussirohtu.
-Leia oma loomale teile sobiv perekliinik, kus tavaprotseduure ja lihtsamaid muresid mugav lahendada on.
-Kui Su loomal on spetsiifiline tervisemure, siis pöördu palun erialaspetsialisti poole, et saada kiirelt vajalik abi.
-Erakorraline tervisemure ei oota hommikuni ega esmaspäevANI, vaid vajadusel pöördu ööpäevaringselt avatud loomaliinikusse.

Seisundid, mis vajavad kindlasti kliinikusse pöördumist:

- ohjeldamatu oksendamine

- pikaajaline kõhulahtisus, mis ei ole tingitud toiduvahetusest või ussirohust

- haavad, millel on suur tõenäosus minna tugevalt põletikku või mis vajavad õmblemist

- söögiisu märgatav langus või ka tõus

- kaalu märgatav langus või ka tõus

- pissimine sageneb või koguseliselt tunduvalt suureneb

- pissimine/roojamine valesse kohta

- pikemaajaline nohu või ninavesisus, samuti silmade vesisus ja nõre

- traumad

- loom on loid, õnnetu, kössitab kuskil peidus või pesas

Neid asju võib loetlema jäädagi ning eks iga loomaomanik tunneb oma looma ning tema eripärasid vast kõige paremini.

Küll aga tahame väga südamele panna korrektset vaktsineerimist, kiibi registreerimist, korrapärast ussirohutamist ning seenioreas (7+ eluaastat) kassil kord aastas vereanalüüsid. See kõik võib ühel hetkel Su looma elu päästa!

Allikas: Pesaleidja blogi