• Sõna „känguru“ tuleb guugu-yimithirri-keelsest sõnast gangurru, mis viitab ida hallkängurule.

  • Sõna känguru kasutas esimesena 12. juulil 1770 inglise loodusteadlane Joseph Banks ja kohe peale teda kapten James Cook.

  • Isased kängurud n.-ö. poksivad kas mängides, kinnitades oma positsiooni või kakeldes paaritumisvalmis emaste üle.

  • Kängurud on ainsad suured loomad, kes liiguvad hüpates. Hüppamine on kiire ja energiasäästlik liikumisviis pikkade vahemaade läbimiseks.

  • Kängurud ei oska tagurpidi liikuda.

  • Maismaal saavad kängurud liigutada oma tagajalgu ainult koos, mitte eraldi. Aga kui nad ujuvad, siis nad teevad seda ja kasutavad ka oma esijäsemeid.

  • Kängurulaste sugukonna ladinakeelne nimi macropodidae tähendab „suur jalg“.

  • Suurim kängurulane on punakänguru, kes on kuni 180 cm pikk ja kaalub kuni 90 kg. Nad elavad Kesk-Austraalia kõrbelise kliimaga aladel.

  • Kängurutel on kukrud, kus nende pojad elavad, joovad piima ja arenevad kuni nad on piisavalt suured, et ellu astuda.

  • Kängurud saavad tavaliselt poegi iga aastaselt. Poeg on sündides ainult u 2 cm pikk ja kaalub vähem kui gramm.

  • Mõne nädala pärast muutub poeg aktiivsemaks ja hakkab vaikselt aina rohkem aega väljaspool kukrut veetma. 7-10 kuu vanuselt on ta piisavalt suur, et kukrust lõplikult lahkuda.

  • Päeva ajal puhkab känguru tavaliselt varjus. Ta tuleb välja hilisel õhtul ja öösel, kui on jahedam.

  • Kängurud on rohusööjad loomad, kes söövad peamiselt rohttaimi ja puhmaid. Nad vajavad eluks väga vähe vett ja võivad olla kuid ilma joomata.

    Film „Känguru: armastuse-vihkamise lugu“ linastub:
    Tartu Elektriteatris 24. oktoobril kell 18:00
    Forum Cinemas Centrumis Viljandis 24. oktoobril kell 19:00
    Kumu auditooriumis Tallinnas 26. oktoobril kell 18:00