Talve eest on suurem osa linde lõuna poole suundunud, kuid küllalt leidub neid vapraid, kes saavad ka karmides oludes siinmail hakkama. Meile jääb talvituma üle 100 linnuliigi, kellest aedades võib kohata üle neljakümne. Neile lisanduvad külalised põhjapoolsetelt aladelt.

Mida aga meie ümber toimetavatele lindudele sügisel ja talvel vaja on?

Turvatunnet

Väikestele sulelistele meeldivad põõsad ja hekid. Neisse on hea ohu korral varjuda. Head varjepaigad on ka okaspuud. Et linnud saaksid rahus toimetada, tasub neid uudistada kaugemalt, heaks abivahendiks on seejuures binokkel. Oma nurruv lemmikloom tuleks hoida aga hoolsa järelevalve all.

Metsikust ja mitmekesisust

Lindudel on rohkem toitumisvõimalusi haljasaladel, kus on veidi metsikust nagu näiteks koristamata põõsaalused, vanad puutüükad. Olulised on vanad puud, näiteks pärnad, tammed, vahtrad, õunapuud. Neis tekib varjumiseks sobilikke looduslikke õõnsusi ning koorepragudes on hulganisti süüa. Boonuseks on, kui alal kasvab lisaks pihlakaid, viirpuid, lodjapuid või kibuvitsu, mille viljadega mitmed linnuliigid (siidisaba, rästad jt) maiustada armastavad.

Tea, et aialindude toitmisel on omad varjuküljed. Inimese pakutav toit on sageli liialt energiarikas ja ühekülgne, seal ei ole piisavalt lindudele vajalikke aineid. Toidumajades tihedalt sebides levitavad linnud omavahel ka parasiite ja haigusetekitajaid. Meil talvituvatele lindudele nagu tihased, leevike jt, on looduses toit olemas. Igal linnuliigil on kujunenud oma viis, kuidas külmal ajal piisavalt süüa leida.

Veelinde ei tohi toita, sest nad on kõik rändlinnud. Lisatoitmine annab hoopis vale signaali toidu kättesaadavuse kohta. Nii ei pruugi veelinnud võtta ette neile vajalikku rännet, jäädes tõeliste külmadega jäälõksu. Samuti kahjustab töödeldud toit (sai, küpsis jms) lindude seedimist.