Näiteks Austraalias põeb igal aastal ligikaudu 10 000 koera puukide põhjustatud haigusi ja 5% neist juhtudest lõppeb lemmikloomade surmaga, mis on üks levinumaid lemmikloomade surma põhjuseid selles riigis.

Eestis registreeritakse lemmikloomadel üksikuid puukide levitatavaid haigusi ka külmal aastaajal, kuid haigusjuhtude arv hakkab suurenema juba veebruaris või varakevadel. KIKA esindaja – Jaekaubanduse osakonna juhataja Ksenia German selgitab, millised haigused lemmikloomi ähvardavad, kuidas puuke märgata ja kuidas end nende eest õigesti kaitsta.

Puugi väljatõmbamisest ei piisa

Ksenia Germani sõnul hakkavad puugid ärkama üsna varakult ja sooja talve tõttu registreeriti haigusjuhte ka aasta esimestel kuudel, nii et valmistuma tuleb hakata varakult.

„Loomi tuleks puukide eest kaitsma hakata juba praegu, sest päikesesoojus muutub järjest aktiivsemaks, soojendab maad, mistõttu parasiidid hakkavad ärkama, aktiivselt ründama ja tekitavad ohtu mitte ainult inimestele, vaid ka lemmikloomadele.

Lemmiklooma eest hoolitsemine on väga oluline, pärast iga jalutuskäiku tuleb ta hoolikalt üle vaadata, sest ise ta ei saa enda eest hoolitseda. Seetõttu kontrollige hoolikalt puukide lemmikkohti: kõhualust, turja, kõrvade ümbrust ja pidage meeles, et ainult puugi väljatõmbamisest ei piisa. Pärast puugi eemaldamist on vaja lemmiklooma jälgida ja niipea, kui märkate, et ta käitub ebatavaliselt – võtke kohe ühendust loomaarstiga“, juhib tähelepanu Ksenia German ja lisab, et kui sümptomeid õigel ajal ei märgata, võib lemmiklooma elu ohus olla.

Ohtu tekitab koguni mitu haigust: kuidas märgata?

Kõige levinumad puukidelt inimestele levitatavad haigused on puukentsefaliit ja Lyme’i tõbi, mis ohtlikud ka loomadele, kuid neid ähvardab veel kolm haigust: babesioos, anaplasmoos ja erlihhioos.

„Babesioosi esineb kõige sagedamini koertel ja see on üks kõige varem möllama hakkavaid haigusi – selle haiguse esimesed diagnoosid tehakse kindlaks ja registreeritakse juba märtsi alguses. Ja haiguse esimesed sümptomid ilmnevad keskmiselt 10–12 päeva pärast – loom võib muutuda apaatseks, loiuks, keelduda toidust, hakata oksendama või tekkida võib kõhulahtisus. Võimalik on ka palavik, uriini värvi tumenemine ja sagenenud hingamine“, nimetab Ksenia German sümptomeid.

See haigus võib kahjustada neere, maksa, põhjustada neuroloogilisi häireid või lõppeda isegi traagiliselt, mistõttu on oluline looma ebatavalist käitumist märgates pöörduda kohe loomakliinikusse. „Babesioosi põdenud loomad jäävad selle haiguse kandjaks kogu eluks, mistõttu nad võivad haiguse teistele loomadele edasi kanda hammustuse kaudu,“ hoiatab Ksenia German.

Teine lemmikloomadele ohtlik haigus on anaplasmoos. See ilmneb kiiremini kui babesioos ja selle sümptomid tunneme ära juba mõne päeva pärast: tüüpiline on palavik, apaatia, isutus, depressioon ja liigesevalud. Anaplasmoos võib põhjustada ka neuroloogilisi kahjustusi, mis põhjustavad krampe. Harvem esinev, kuid samuti tüüpilised sümptomid on köha ja hingamisraskused.

Vanematel koertel ja kassidel, kes on juba 6–8 aastat vanad, on oht haigestuda erlihhioosi, mis on babesioosi sagedane kaaslane. „Selle haiguse sümptomid ilmnevad 8–20 päeva jooksul pärast puugi hammustust ning kliinilised nähud on sarnased anaplasmoosiga – palavik, apaatsus, vastumeelsus süüa, võimalik on lonkamine, krambid, oksendamine, silma- ja ninakahjustused ning janu,“ räägib Ksenia German ja lisab, et see haigus on eriti ohtlik saksa lambakoertele.

„Borrelioos, rohkem tuntud kui Lyme’i tõbi, on ohtlik mitte ainult lemmikloomadele, vaid ka inimestele. „Seda haigust on loomadel raske diagnoosida, sest ilmsed sümptomid puuduvad, samuti ei ole iseloomulikud punased laigud, kuid see haigus võib tekitada artriiti, kahjustada neere või olla söömishäirete põhjuseks“, märgib Ksenia German.

Loomulik 6-tasemeline kaitse

Ksenia Germani sõnul märkavad loomaarstid viimasel ajal, et näiteks lemmiku babesioosi haigestumisel võivad sümptomid olla ebatüüpilised või raskemini märgatavad, mistõttu peavad omanikud olema tähelepanelikumad kui kunagi varem ja hoolitsema puugikaitse eest ülimalt vastutustundlikult.

„Lemmikloomade kaitseks võivad omanikud valida kas keemilised või looduslikud vahendid. Looduslikud ei tekita allergiat, seetõttu soovitatakse neid allergiale kalduvatele loomadele, neid saab mitmeti omavahel kombineerida. Erinevaid keemilisi vahendeid ei tohiks koos kasutada, kuid keemiliste vahendite kasutamisel võib koos nendega kombineerida kuni kuut

looduslikku vahendit. Puukide levitatavad haigused ei ole nii ohtlikud ning peremehed saavad end mugavalt tunda, kui nad hoolitsevad korralikult oma lemmiku kaitse eest,“ räägib Ksenia German.

Puukide eest kaitsmiseks on erinevaid viise ning kõige usaldusväärsem on neid kombineerida ja kasutada loodusliku kaitse kuute taset, mis koosneb eeterlikest õlidest ja parasiidivastasest kosmeetikast, parasiidivastastest kaelarihmadest ja -tilkadest, ultraheliripatsitest ning parasiidivastastest pihustitest ja aerosoolidest.

„Ühest meetmest lemmiklooma kaitse tagamiseks ei pruugi piisata, seega hoidke alati käepärast looduslik pihusti või aerosool, kandke loomale enne iga jalutuskäiku eeterlikku õli, kasutage parasiitidevastaseid kaelarihmu,“ räägib Ksenia German ja märgib, et nii te mitte ainult vähendate tõenäosust, et puuk imeb end lemmiklooma külge, vaid ka selle imendumisest tulenevaid ohte.

„Kui teie lemmikloom on väike ja kaalub kuni 2 kg, siis on parem kasutada looduslikke pihusteid ja eeterlikke õlisid, puuke tõrjuvaid ultraheliripatseid või looduslikke parasiitide vastaseid kaelarihmu. Paljudes neist kasutatakse tsitruselõhnasid, mis lõhnavad inimesele meeldivalt, kuid nende lõhn kaitseb puukide, kirpude ja teiste putukate eest, sest neile on see ebameeldiv,“ jutustab Ksenia German ja märgib, et tilgutatavast eeterlikust õlist on lihtne valmistada pihusti, mida on mugav kasutada kandes otse lemmiklooma turjale, kõhu alla või jalgadele, teile endale aga randmetele või kaelale.

Mitte ainult ei tõrju, vaid ka hävitab

Tabletid ja kaelarihmad on praegu ühed populaarsemad kaitsemeetmed ning suurematele lemmikloomadele võib valida ka kemikaalipõhise kaelarihma – need, nagu ka parasiidivastased tilgad, võivad mitte ainult puuke tõrjuda, vaid hävitada ka juba sisse imenud puuke, kuid samal ajal võivad need aidata kaitsta korduvate uute puukide sisseimendumise eest. Oluline on see, et kaelarihm toimiks nii, et vabastab toimeainet, mis siseneb järk-järgult looma naha rasvakihti, nii et isegi kui rihm kaotsi läheb, on kaitse veel mõnda aega tõhus.

Teine valikuvõimalus on spetsiaalne puugivastane mitte maha pestav dimetikooniga karvkattevaht, mis toimib parasiitide püüdmisel lõksuna, takistades puukide liikumist ja lõpuks kukuvad need maha või eemaldatakse karvkatte kammimise teel.

Ksenia German teeb kokkuvõtte, et kõige tõhusam kaitsemeetmete kombinatsioon on tõrjevahendid koos parasiite hävitavate vahenditega.

„Tavaliselt soovitan kasutada parasiite hävitavat kaelarihma koos kaitsva ultraheliripatsiga. See kiirgab inimestele ja loomadele hoomamatuid ja kahjutuid ultraheliimpulsse, mis häirivad puuke ja kirpe – nad kaotavad koordinatsiooni ja võime ohvrit leida,“ soovitab Ksenia German