Kuidas aidata hädasolevat looma

Loomade kaitset reguleerivad Eestis nii loomakaitse- kui ka looduskaitseseadus, samuti lemmikloomade pidamise nõuded ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Ent looma häda märkamiseks ei pea alati näpuga järge ajama juriidilistest tekstidest. Kui väljas oleval koeral pole kuuti, kui kassipoeg väriseb räästa all, lehmad elavad sõnnikukuhjas või maanteepervel lebab haavatud metsloom, on iga kaastundliku kodaniku kohus abivajajat aidata. Kuidas täpselt aidata ja mida ette võtta, sõltub olukorrast.

Millal sekkuda?

Lemmik- ja põllumajandusloomade staatuse ja saatuse määrab inimene ja sel põhjusel on ta ka nende heaolu eest vastutav. Ja kui selline loom on hädas, tuleb teda aidata.
Keerulisem on olukord aga metsloomadega, kelle loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik. Näiteks veelindude toitmine sügisel võib neile saatuslikuks saada, sest see häirib nende rändeinstinkti. Nii jäävadki linnud, kes peaksid tegelikult ära lendama, talvituma Eestisse. Peamine lähtekoht on selline, et inimene peab loomale abi osutama siis, kui looma heaolu on häiritud inimese süü läbi.

Kuidas aidata?

Hulkuvat lemmiklooma kohates tuleks ühendust võtta kohaliku loomade varjupaiga või omavalitsusega, kes on seadusega kohustatud looma varjupaika toimetama. Võite ka ise loomale hoiukodu pakkuda, minna loomaga veterinaari juurde kiibi olemasolu kontrollima ja võtta ühendust varjupaikadega. Võite levitada teavet hulkuvast lemmikloomast ja aidata tal sel viisil kodutee üles leida. Kui lemmikloom on vigastatud, tuleks ta kindlasti viia veterinaari juurde. Kui see mingil põhjusel võimalik ei ole, teavitage loomast koheselt varjupaika või kohalikku omavalitsust.
Kui loomaomanik väärkohtleb oma lemmikut või looma pidamistingimused ei vasta nõuetele, tuleks pöörduda kas veterinaar- ja toiduametisse või politseisse. Viimase poole tuleb pöörduda viivitamatult, kui olete tunnistajaks lemmiklooma piinamisele (nt peksmine) või tapmisele. Väärkohtlemise tõestamisel on suureks abiks fotod või videosalvestis.
Väärkoheldud põllumajandusloomade puhul tuleb samuti pöörduda esmajoones veterinaar- ja toiduameti maakondlikku keskusesse. Vajadusel aitab Eesti Loomakaitse Selts avalduse koostada. Siingi on suureks abiks isegi telefoniga tehtud foto või videoklipp.
Vigastatud metslooma või -lindu kohates tuleb teavitada keskkonnainspektsiooni telefonil 1313. Kui teie koduõue satub vigastatud või ilmselgelt veidralt käituv (nt liiga julge, segaduses, apaatne vms) metsloom, tuleks samuti kohe pöörduda keskkonnainspektsiooni. Kui te kogemata metslooma autoga sõites alla ajate, teavitage politseid, kes registreerib õnnetuse ning korraldab looma surnukeha äratoimetamise.
Kõikidel juhtudel võib helistada ka Eesti Loomakaitse Seltsi infotelefonile 526 7117, mis on avatud tööpäevadel kl 9-17.

Mis on Eesti Loomakaitse Selts?

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) on loomasõpru koondav mittetulundusühing, kes korraldab hädajuhtumite liini tööd, abistab loomi ennetus- ja teavitustööga, tasub hätta sattunud loomade raviarveid, otsib hüljatud loomadele kodusid ja abistab neid muul moel. Tänavuse aasta esimesel poolel nõustas ja lahendas ELS 2290 infonumbrile ja e-posti saabunud juhtumit, mis teeb keskmiselt 13 juhtumit päevas.
Selle töö tulemusena sai ELSist kõnealuse poolaasta jooksul rahalist abi enam kui 600 looma summas 22 000 eurot. Meie võime abistada väärkoheldud või muul moel abivajavaid loomi sõltub otseselt annetustest. Tänu annetustele katame loomade veterinaarsed protseduurid (steriliseerimine, kastreerimine, kiibistamine, vaktsineerimine), ravi ja raskemad operatsioonid, ülevaatused, pakume toidu- ja hügieenitarvete ning transpordiabi.