Külaskäik Kasside Turvakodusse: kuidas läheb Viimsi kassikolooniast päästetud loomadel?
Vaata ka videot!
Otseülekanne
Otseülekanne on lõppenud!
Lemmikloom.ee toimetus külastas Kasside Turvakodu, et vaadata, kuidas läheb Viimsi kassikolooniast päästetud kassidel.
Maikuus said Kasside Turvakodu vabatahtlikud abipalve Viimsi vallalt. Ühes suvilas elas pikemat aega kassikoloonia, kes vajas kiiremas korras päästmist. Ühte pisikesse ruumi mahutatud loomadele anti küll süüa ja nad said aeg-ajalt väljaski käia, kuid toiduks anti kasside jaoks pigem kõlbmatut ollust ja loomad olid steriliseerimata, kastreerimata ja polnud saanud ka vaktsiine. Kassid ei saanud ka mitte mingisugust ravi, mistõttu olid neist paljud kehvas seisus ning kannastasid herpesviiruse poolt tekitatud vaevuste käes.
Kõige enam olid herpesviirusest saanud kahjustada loomade silmad. Ida Metsis, kes on juba kolm aastat tegutsenud Kasside Turvakodu vabatahtlikuna, selgitas, et nii mitmelgi kassil oli herpesviiruse poolt tekitatud silmakahjustused nii suured, et polnudki enam muud teha kui lasta haige ja nägemisvõimetu silm arsti poolt välja opereerida.
See, et kassid olid vaktsineerimata, oli ka põhjuseks, miks piisknakkusega leviv herpesviirus nii jõudsalt koloonias elavate loomade seas levida sai. “Herpesviiruse käes kannavatatel kassidel ongi tavaliselt kas silmaprobleemid või siis nohu, mis nende hingamist raskendab,” selgitas Ida.
Viimsist kiiresti ära toodud kassid paigutati Kasside Turvakodu ruumidesse. Esimese asjana said loomad kiibitud, nad steriliseeriti, kastreeriti ja neile tehti parasiiditõrjed.
“Kuna paljud kassid olid meie juurde tulles kehvas seisus ja vajasid esimese asjana ravi, siis pole nad kõik veel vaktsiine saanud, kuid ka nende loomade vaktsineerimine, kes on olnud antibiootikumiravil, on lähiajal plaanis,” selgitas Ida.
“Meie vabatahtlikud on senini tegelenud peaasjalikult sellega, et kassid kosuksid ja toibuksid. Järgmise etapina tahamegi hakata neid kodudesse saatma. Kuulutasime mõni aeg tagasi Kasside Turvakodu Facebooki lehel välja ka nimemängu, et inimesed saaksid kassidele nimesid pakkuda. Nüüdseks oleme nimevariandid läbi vaadanud ja lähipäevil saamegi hakata neile kassidele, kel nime veel ei ole, nimesid panema,” tunneb Ida seniste arengute üle heameelt. Ta kinnitab, et kassid on kõik sõbralikud ja metsikuid nende seas ei ole. “Nad on inimesega koos olnud ja inimest näinud. Jah, mõni kassidest vajab uue ümbrusega kohanemiseks veidi aega, aga samas nad kõik teavad, mis otstarve on näiteks liivakastil ja oskavad seda kasutada.”
Kassisoovijatel ei maksa peljata, et need kassid, kes on haiguse tõttu ühest silmast ilma jäänud, oma eluga hakkama ei saa. “Kassil ei tekita ühe silmaga elamine mitte mingisugust probleemi. Tuleks mõelda pigem nii, et loomal on ühe terve silmaga on kindlasti parem elada, kui mädase ja pimeda silmaga,” on Ida kasside tuleviku osas lootusrikas.
Kuna Kasside Turvakodu ruumid pole kummist, on vabatahtlikud jõudnud siiamaani ära tuua üle 40 kassi. Kuid osa kasse on veel Viimsis ning alles ootavad abi. Ka loomakliinik ei saa korraga nii palju haigeid ja abivajavaid kasse vastu võtta. Ida kinnitab, et projekt on käigus ja kassid on plaanis järk-järgult ära tuua. “Meil on veel siingi kasse, kes on n-ö arstiabi järjekorras, sest mõnel on näiteks vaja veel silm opereerida.”
Kasside Turvakodu vabatahtlikud on väga tänulikud abipakkujatele, kes loomi hätta ei jätnud. Ida sõnul ei osanud vabatahtlikud peale Facebooki postituste tegemist nii aktiivset vastukaja oodatagi. “Meile kirjutasid sajad inimesed, toodi toitu, pesasid ja tekke ning pakuti abi kasside transportimisel. Lisaks saime juurde uusi vabatahtlikke, kes käivad praegugi kassidega tegelemas. Paar päeva tagasi saime vahva üllatuse — vabatahtlike abiga ehitati meie kassihoiuruumile väike eeskoda. Nüüd ei pea uksest sisse või välja käes iga kord jälgima, et mõni kass plehku ei paneks,” edastab Metsis kõigi Kasside Turvakodu vabatahtlike poolt tänasõnad kõigile abistajatele ja lisab rõõmsalt, et uued abikäed on alati oodatud.
