Tõukoer või krants – ühed koerad mõlemad

Kui koera võtmise eesmärk on kindlalt teada – olgu selleks siis jaht või võistlussport – tuleks valida just sellist tõugu koer, kelle tõukaaslased antud valdkonnas kõige edukamad on olnud. Kui koeravõtusoovi ajendiks on lihtsalt tore neljajalgne sõber, tuleks koera valikul lähtuda eelkõige tõu sobivusest teie elustiiliga või – miks ka mitte – seada sammud varjupaiga poole, et sealt endale tore karvane sõber leida.
Aeg-ajalt kõlavad väited, et tõukoerad on lähisugulusaretuse tulemus ja seega on neil kindlasti kaasasündinud tervisehädad ning närviline iseloom. Väide võib vastata tõele, kui tegemist on halva kasvatajaga. Hea tõukoerakasvataja teab tõus esineda võivaid probleeme ning pöörab neile aretusvalikutes tähelepanu. Ta uurib oma koerte tervist enne, kui neid aretuses kasutab. Kindlasti räägib ta ka kutsikaostjale selle tõu headest ja halbadest külgedest.
Kindlasti ei tohiks ennast lasta eksitada arvamusel, et kahe tõu ristand või krants on kindlasti tervem kui tõukoer. Kõik kutsikad – tõulised või tõutud – pärivad oma geenid vanematelt. Seega võib tervisehädasid esineda nii tõukoertel kui ka ristanditel ning segaverelistel koertel..
Tõukoerte eelis krantside ees on kindlasti teadmine, milliseks koeraks kutsikas kasvab. Suurus, karva tüüp ja hulk ning iseloomujooned on aastakümnete ja -sadade jooksul toimunud aretustöö tulemusena üsna selgepiiriliselt välja kujunenud. Teadmata päritoluga vanemate puhul aga võib armsa väikese toakoera asemel aasta aja pärast vastu vaadata hiiglasekasvu sõber (meenutagem anekdooti mehest, kes turult väikese valge toakoerakese pähe jääkaru ostis).
Koera valikul ei või kindlasti lähtuda vaid tema välimusest. Lemmiku võtmine tähendab 10-15 aasta pikkust kooselu, ning nagu teada, on sellisel juhul kõigest muust olulisem „elukaaslase” iseloom. Ka siin annab tõukoera võtmine teatud eelise. Loomulikult ei saa eeldada, et kõik teatud tõugu koerad käituvad ühtmoodi (sageli pole pesakonnakaaslasedki identse loomuga), kuid tõustandard siiski kirjeldab soovitud (ning seega tõenäolisemat) iseloomu.
Kas tulevane koer peaks olema ülevoolavalt sõbralik kõikide inimestega, või peaks ta hoopiski olema valvas ja haukumisega märku andev? Kas eesmärgiks on koerasport või jahilkäimine? Tundmatut päritolu koerte puhul ennustamiseks vajalik info üldjuhul puudub.
Seega – valik on sinu. Hästikasvatatud neljajalgne sõber võib olla nii krants kui ka tõukoer. Kusjuures ega koerad ju tea, et neil tõupaberid on. Üldjuhul seisavad need kuskil sahtlipõhjas, omamata mingitki tähtsust koera igapäeva elus.