Millal aga ninasarvikubeebi õue lastakse? Loomaaia juhataja Tiit Marani sõnul võib see juhtuda juba järgmisel nädalal. Suuresti sõltub see ilmast: kui on soe ja ninasarvikutele sobiv ilm, loob loomaaed selleks tingimused nende õue laskmiseks. See, kas ninasarvikud aga õue tulevad, jääb suuresti loomade endi otsustada.

Marani sõnul on ninasarviku sünd väga haruldane sündmus ning kõigil on loomaias selle üle väga hea meel. "Kõikides loomaaedades on ninasarviku sünd suur rõõmupäev ja nii on see ka siin," ütles Maran eile Delfile. "Euroopas on meil üle neljasaja loomaaia ja kokku on sündinud seitsesada ninasarvikut," tõi Maran näite, kui haruldane on ninasarviku sünd Euroopa loomaaedades.

Juba eelmise aasta sügisel teatas Tallinna loomaaed rõõmuga, et kuueaastane teravmokk-ninasarvik Kibibi on titeootel. 2017. aasta suveks oli oodata väikest ninasarvikut. Nii see ka läks. Ettevalmistustöid selleks päevaks oli palju.

Mai algul käisid loomaaias Teeme ära! talgupäeval vabatahtlikud loomaaiasõbrad ja ninasarviku vader AS Taloti töötajad, kes värvisid ninasarvik Kibibi poegimisboksi Aafrika toonides kollakas-oranžiks. Õueaedikus said uue kuue aedikuid eraldavad metallpostid ja suured metalluksed. Nädala sees jätkasid vabatahtlikud ka välisaediku seinte värvimisega.

Emasloom Kibibi võttis kõik uuendused suure rõõmu ja uudishimuga vastu ja viimaks on kaua oodatud poeg sündinud.

Loomaaia iseloomustuses seisab, et looduses elab teravmokk-ninasarvik ehk must-ninasarvik mitmesugustes elupaikades kuivadest kõrbealadest kuni niiskete metsaaladeni, eelistades akaatsiatihnikute ja võsastikega savanne ja hõrendikke. Ta sööb lehti, oksi ja noori võrseid, mida tal oma kolmnurkja ülamokaga on hea haarata. Palavuse ja kärbeste tõrjumiseks püherdab mudas, sageli mõnuleb ja puhkab madalas vees.. Teravmokk-ninasarvikul on väga hea haistmine ja ta võib joosta kuni 50 km/h.