Loomakaitseselts: loomafännile pole loomatsirkus loomuomane
“Seetõttu ei olnud meie pöördumise eesmärk veenda üritust ära jätma, vaid paluda hoolikalt kontrollida ürituse korraldaja tausta,” kommenteerisid loomakaitsjad enda muret.
“Küllap oleme ühte meelt, et see, millisel viisil lapseeas teiste elusolenditega kokku puutume, annab meile juhtlõngad kogu edasiseks eluks. Seega püüdkem vältida selliste kogemuste pakkumist, kus teised me ümber on sunnitud vastutahtmist mängukannideks,” lisas ELS-i juhatuse liige Geit Karurahu.
Loomakaitsjate sõnul näitab üleilmne kogemus, et suurem osa rändtsirkusi ei suuda tagada loomadele liigiomaseid tingimusi – seda eriti metsloomade puhul. Ka vangistuses sündinud metsloomadel säilivad ürgsed instinktid, mis on täielikult suunatud elule vabas looduses. Ja just seetõttu on enamik teadlasi ühel nõul – tsirkus ei ole loomasõbralik.
Teiste seas seisavad loomatsirkuste vastu Tallinna loomaaia võrdkuju Mati Kaal, loomaaia uus direktor zooloog Tiit Maran, ning samuti Eesti üks tuntumaid loomateadlasi Aleksei Turovski.
Loomakaitsjad panevad inimestele südamele, et tsirkuste puhul on alati küsitav ka viis, kuidas loomad meie meelt lahutama saadakse. Treenimine tsirkusenumbrite esitamiseks ja trikkide tegemiseks on enamikule elusloodusest loomuvastane ning paraku on tavaline, et see tõrge ületatakse nii valu kui vaimseid kannatusi tekitavate võtetega. Lavalt paistev rõõm ja sära on sageli nukras vastuolus rändtsirkuste köögipoolega.
Selle aasta 1. juunil jõustub riigikogus ülekaaluka toetuse pälvinud muudatus loomakaitseseaduses. See tähendab, et Eestis keelustatakse metsloomade kasutamine sedalaadi üritustel. ELS peab seda oluliseks töövõiduks, kuid ei soovi, et inimeste käitumine muutuks pelgalt kartusest seaduse ees. ELS loodab, et uus seadus peegeldab inimestes leiduvat aupaklikkust kõigi elusolendite vastu.
