Silmatorkava välimusega kalal on oma raevu demonstreerimiseks eriskummaline viis
Need Trinidadi jõgedes elavad väikesed mageveekalad peavad toidu pärast ägedat konkurentsivõitlust. Juba varem märgati, et gupid võivad muuta oma silmavärvi hõbedast mustani ja jälle tagasi, kuid keegi ei osanud seda siiani põhjendada.
Äsjaavaldatud värske uurimus näitab, et vihastades ei näe gupid punast. Selle asemel muutuvad nende silmad sõna otseses mõttes mustaks. Kalad muudavad oma silmad mustaks, kui nad reageerivad agressiivselt ja tekib vajadus oma toitu konkurentide eest kaitsta. Veel enam, vaikimisi ongi nende silmavärv tegelikult must, mis tähendab, et nad suruvad põhimõtteliselt kogu aeg raevu maha.
„Looduses on silmad üks kõige kergemini tuvastatavaid struktuure, üks loomade kõige haavatavamaid piirkondi, mille varjamise ja maskeerimisega paljud liigid vaeva näevad. Et vältida kiskjate või konkurentide soovimatut tähelepanu on loomaliikidel kujunenud välja mitmeid enesekaitse viise,“ selgitas professor Darren Croft, kes on selle uurimuse kaasautoriks. „Hoolimata sellest, on mõne liigi silmad siiski väga silmatorkavad ja enamasti on selle põhjus mõistatuseks jäänud.“
Selle uurimine on üllatavalt keeruline, kuna nõuab olendite silmadega manipuleerimist. Värskeima uuringu käigus lõid teadlased elutruud „kalarobotid“, kelle peal gupisid testida. ad avastasid, et suur mustade silmaga robotkala suudab edukalt takistada teiste kalade lähenemist toidule, kuid suurte hõbedaste silmadega kaladel või isegi väikestel mustade silmadega kaladel see ei õnnestunud. See näitab, et silmade värv on nn „aus signaal“ – väike kala ei saa agressiivselt tegutseda ja toitu endale hoida, kuna teised kalad teavad, et on jõu poolest temast üle.
Ent erinevad silmavärvid pole omased üksnes gupidele. Ka muud kalaliigid, näiteks lõhe ja tilaapia, võivad oma silmade värvi muuta. Jällegi on see seotud agressiivsusega, kus alluvatel kaladel on näha tumedam pigment ja domineerivatel vilkuv hõbe.
Teadlasi huvitas, kas ka teised liigid võivad hoiatussignaalina silmade värvi muuta. See oleks mõttekas, kuna nii kiskjad kui ka saakloomad kalduvad otsima just oma vastase silmi, muutes need ideaalseks sõnumisaatmise vahendiks. Kuid vaatamata sellele, et paljudel loomadel on erksavärvilised silmad, pole tehtud kuigi palju uurimistöid, et selle põhjust teada saada. Tiim loodab, et nende uus töö võib seda muuta.
