Tegelikult on enamik korterites elavaid koeri üldiselt aktiivsemad ja paremas füüsilises vormis kui eramajades elavad koerad. Selle põhjuseks on tõsiasi, et omanikud on lihtsalt kohustatud kaks või kolm korda päevas koeraga jalutama minema. Tegelikult peab jalutamas käima ka eramajas elava koeraga.

Jalutamas tuleb käia ka eramajas elava koeraga.

Füüsilised, vaimsed ja sotsiaalsed vajadused

Koerad, nagu kõik elusolendid, vajavad treenimiseks motivatsiooni. Nad peavad väljas ringi kõndima, et urineerida või teiste koertega suhelda. Need tegevused motiveerivad ja stimuleerivad koera.

Seevastu aiaga majades elavad koerad veedavad sageli rohkem aega lamades kui mängides, jalutades või joostes. Ainsaks erandiks on muidugi kutsikad, kes mängivad suurema osa ajast. Teisest küljest on tõsi, et teiste koertega koos elavatel koertel on rohkem võimalusi ja motivatsiooni mängimiseks ja liikumiseks, kuid paljudel juhtudel on see siiski ebapiisav.

Koerad pea elatist teenima ja tööd rassima nagu inimesed, mistõttu pole nad sunnitud iga päev end liigutama ja trenni tegema. Mugavus, milles nad elavad, on ohuks nende tervisele ja hetkel on arenenud riikides juba suur osa koertest rasvunud. Täpselt nagu inimestel, võib ka koertel olla istuv eluviis.

Miks see müüt olemas on?

Kui koer satub uude kohta, uude aeda, tegutseb ta väga entusiastlikult. Ta otsib läbi kõik nurgad, nuusib ja tähistab oma territooriumi. Kui ta lõpuks maha viskab, võib tundua, et nüüd ongi koer piisavalt liikunud. Kuid tegelikult see nii ei ole. Mõne aja möödudes ei stimuleeri see keskkond enam koera. See on tema jaoks kaardistatud ja muutunud igavaks. See omakorda põhjustab igavust ning motivatsiooni puudumist.

Enamgi veel – kui koeral pole siseruumidesse pääsu ja ta on üksi, julgustame me alateadlikult mõnede käitumisprobleemide ilmnemist. Kui inimesed lähevad aeda või kui koeral seda lubatakse, reageerivad nad tohutu entusiasmiga (hüppavad inimeste najale, jooksevad ringi, hauguvad jne). See näib viitavat, et nad on õnnelikud ja vormis. Mida me aga ei näe, on see, mida koer ülejäänud aja teeb. Kui esialgne entusiasm aeda mineku üle on möödas, läheb enamik koeri puhkama. Paljud neist veedavad koguni enamuse oma ajast terrassil või ukse ees magades.

Isegi siis, kui sul on suur aed, veendu, et koer saaks oma liikumisvajaduse rahuldatud. Igapäevased jalutuskäigud on väga olulised. Koer on füüsiliselt aktiivne ja nii püsib korras ka tema tervis. Lisaks mõjuvad regulaarsed jalutuskäigud hästi ka koera kuulekusele ja areneb ka omaniku ning koera vaheline kontakt. Lemmik saab suhelda teiste koerte ja inimestega. See stimuleerib neid ja aitab vältida igavust.

Oma aia puhul tuleb koeraga regulaarselt jalutada. Jalutuskäik peaks olema nii pikk, et koer on koju tulles mõõdukalt väsinud ja ei tiri. Ta viskab hea meelega pikali. Ideaalne oleks teha üks kuni kaks pikemat jalutuskäiku päevas, kuid see võib tõuti siiski varieeruda.

Jalutuskäikude kõrval paku oma koerale ka vaimselt väljakutsuvaid ülesandeid ja koolita teda. Need ei taga küll samasugust füüsilist koormust kui jalutuskäigud, kuid pakuvad hoopis vaimset treeningut, mis on iga koera jaoks hädavajalik ja aitab põletada liigset energiat.

Mõnikord on tõsi, et aed võib olla vajalik, kui sul on väga suur või väga aktiivne koer, kuid aed üksi pole kunagi piisav. Jalutuskäike saab täiendada intensiivse mänguajaga aias, kuid pea alati meeles, et pikas perspektiivis ei asenda see koertele vajalikke jalutuskäike.

Ka siis, kui sinu koer elab aiaga majas, pead temaga igapäevaselt tegelema, võimaluse korral võta ta endaga kaasa uutesse ja põnevatesse kohtadesse. Seda naudivad nad üle kõige.

Allikas: animalwised.com