KÄPAD TÖÖL | Raamatupidamisbüroos sujub töö palju paremini, kui koerad reguleerivad puhkepause ja liidavad numbreid
Ruby ja Lexi ei ole raamatupidamises küll veel nii osavad kui nende omanikud, kuid neilgi on ettevõttes kindel roll välja kujunenud. Nad on puhkepauside reguleerijad, sest pingsalt arvutiekraani jälgides, suuri numbreid kokku liites ja näpuga järge ajades jookseb juhe ikka aeg-ajalt kokku ning kui silmade eest kipub juba hägusaks minema, tulevad koerad appi ja sunnivad tööst pausi võtma.
Koerad panevad inimesed liikuma. “Ilma koerata ju ei läheks jalutama,” tõdeb firma omanik ja suur koerafanaatik Rebecca Liis, kel on praegu kodus lausa kolm koera. Ta usub, et peale puhkepauside reguleerimise lisavad koerad töökeskkonnale ka palju positiivset energiat. Nad maandavad stressi ja on ideaalsed kaaslased. “Meil ei ole siin karme koeri, kõik on nunnud nii välimuselt kui ka olekult,” räägib ta. “Sa võid ju öelda, et sulle ei meeldi koerad, aga neile sa lihtsalt ei suuda vastu panna! Isegi kõige karusemad mehed tulevad ja hakkavad mu koera nunnutama,” naerab Rebecca Liis. Tema noorim koer, kes jookseb ringi ka Karsgemi kontoriruumides, on pomeranian Lexi. Lexile on antud suur süda, vastupandamatult armas näoilme ja lustlik iseloom. Tema oskab sulatada ka kõige tõsisemad inimesed.
Karsgemi tiimis on teinegi väikene koer. Pisut tagasihoidlikum Yorkshire'i terjer Ruby on Lexi kõrvalt nii mõndagi õppinud. Kontorikoera eluga ta alles tutvub, kuid oma arvamust oskab ta omaniku Heleni sõnul juba väga hästi avaldada, eriti juhul, kui peremehe oma tundub talle kategooriliselt vastukarva. Ruby ei käi iga päev kontoris, sest ta armastab hommikuti kaua põõnata. Kell 6.30 hommikul ta pigem magab, kui end kontorisse minekuks valmis sätib. Tööl käies on ta alati küll sätitud ja viisakas ning jätab endast tõelise linnapreili mulje, kuid tegelikult meeldib talle jalutamas käia hoopis põldudel ja metsateedel. Tööl olles on tema aga stressileevendaja rollis.
Rubyl on üks iseloomulik tunnus ka. Tal on keeleots pidevalt suust väljas, mis on omaniku sõnul nii armas, et isegi siis, kui koer teeb pahandust, ei ole võimalik tema peale pahaseks saada.
Koerad on olnud osa Karsgemi ettevõttest juba 2011. aastast, mil ettevõte loodi. Kuna Rebecca Liis on suur koerafanaatik, siis ei olnud see kunagi isegi mingi küsimus. Koerad, nii töötajate kui ka klientide omad, on alati teretulnud. Rebecca meenutab, et tal käis koer tööl kaasas juba kümme aastat tagasi. "See oli aeg, mil kellelgi teisel ei käinud loomad kontoris kaasas. Minul oli siis Bostoni terjer Chocolate ja tema oli minu tutvusringkonnas ainus, kes tööl käis. Ju sai temast see traditsioon meil alguse."
Chocolate oli loomasõbraliku kontori idee autor, kuid aastate jooksul on selles väikeses, viie töötajaga ettevõttes olnud mitu karvast ja sulelist. Kui Chocolate pensionile jäi ja Lexit veel ei olnud, oli ajutine ametikoha asendaja Rebecca Liisi teine koer, Newfoundlandi tõugu Sofi. Tema aga ei käi enam kontoris, sest on aastaga juba nii suureks kasvanud, et ei mahuks sinna mugavalt ära. “Ta ei mahtunud mul lihtsalt enam autosse, ma vahetasin auto välja,” naerab Rebecca Liis, kuid tõdeb, et tegelikult ongi suurel koeral kodus aias parem olla. Tal on seal seltsiks Rebecca kolmas koer – eakas bernhardiin.
Peale koerte on raamatupidamisbüroos olnud ka rääkivad papagoid, kes on nüüdseks ühe töötaja koju kolinud. Papagoide seltsis on lõbus tööd teha. Nendega saab pikki vestlusi maha pidada. Vikerkaare lorid Peeter ja Malle kordavad igat sõna, mistõttu tuleb keelepruuki kontrollida. Vikerkaare lorid on väga värvika iseloomuga tegelased ja neid käisid kontoris tervitamas ka paljud kliendid ja lapsed.
Rebecca Liisi armastus loomade vastu sai alguse juba varajases lapsepõlves. “Mul on terve elu koerad olnud,” meenutab ta oma loomi, keda on olnud elu jooksul kümne ringis. Kui lapsepõlves olid peres peamiselt segaverelised koerad nagu tol ajal ikka, siis juba 15-aastaselt sai ta elu esimese päris oma koera. Nunnust sülekoerast oli asi kaugel. Rebecca Liisi esimene koer oli rotveiler. “Temaga sain ma vist kõige parema kooli üldse,” tõdeb Rebcca ja tunnistab, et ta ei kujutaks elu ilma loomadeta enam ettegi.
Lexi on tööl suurema osa päevadest, kuid kui Rebecca Liisil on vaja väga palju ringi sõita, siis jääb koer koju. “Päris nii peen kotikoer ta nüüd ei ole, et ta tuleks minuga Tallinnasse mõnele koosolekule kaasa," räägib omanik, "siis käib keegi teda kodus vaatamas." Ta toob välja, et üks kontorikoera peamine miinus on see, et koer harjub inimese lähedusega niivõrd ära, et üksinda olemist peab loomale teadlikult õpetama. "Koer ei ole üksinda olemisega harjunud, kuid omanik ei saa olla iga päev 24 tundi terve koera elu vältel tema jaoks olemas. Ta peab õppima ka üksinda hakkama saama, kui omanik peab ära käima," usub Rebecca Liis ja tunnistab, et harjutamine on Lexiga raskemini läinud, sest koer on saanud juba kutsikast peale väga palju kaasas käia. Paratamatult on see aga oskus, mille ta peab omandama, tunnistab Rebecca.
Samas usub Rebecca Liis, et koer on pereliige ja see on vaid loomulik, et ta saab tööl kaasas käia. Kaks nunnupalli – Ruby ja Lexi – on ravinud ka hirmu, mis oli paaril töötajal koerte vastu. Lexi omanik meenutab, et kaks töötajat kartsid koeri alguses väga. Ei läinud aga kaua aega mööda, kui üks neist tüdrukutest võttis endalegi koera. "See muutus oli päris suur, mis ta siin läbi tegi. Ma olin positiivselt šokeeritud, kui ta teatas, et võtab nüüd koera – ja veel suure koera," meenutab Rebecca Liis.
Küll aga tõdevad mõlemad koeraomanikud, et päevadel, kui lemmikloomad on kontoris, jääb töö tegemiseks vähem aega, sest paratamatult tuleb ka loomaga tegeleda. Nad otsivad tähelepanu ja vajavad jalutamist. Olenevalt sellest, kellel on parasjagu aega või tahtmist, käiakse ka üksteise koeraga jalutamas. Keegi on alati kontoris kohapeal, kes saab koeri valvata, kui mõni töötajatest peab päeva jooksul vahepeal ära käima.
Koertega ei ole aastate jooksul mitte ühtegi probleemi olnud, sest Karsgemi neljakäpalised raamatupidajad on väikesed ja sõbralikud. Kliendidki suhtuvad loomadesse hästi ja tulevad neid vahel niisamagi vaatama. Ka need, kes algul pisut pelgavad, saavad hirmust ruttu üle, mõistes, kuivõrd armsad ja suure südamega need kaks koera tegelikult on. Koerad on seal ettevõttes alati teretulnud. Nad panevad silmad särama ka kõikidel töötajatel, sest töö koos koertega sujub lihtsalt palju paremini!
Purina sarjas „Käpad tööl” on ilmunud mitmeid artikleid, mis räägivad tööl käivatest kassidest ja koertest. Loe lugusid SIIT. Purina kutsub kõiki koeraomanikke, kelle lemmik käib tööl kaasas, sellest meile teada andma. Nii saame teieni tuua veel rohkem vahvaid lugusid.
