Koerad ja kassid taluvad mürgiste putukate või Eesti ainsa mürkmao, rästiku rünnakut tihti vapramalt kui nende omanikud, kuid ka loomadel esineb ülitundlikkusreaktsioone. Reaktsiooni tekkes mängivad rolli kehapiirkond, looma suurus ja tervislik seisund ning mürgi hulk.

Rästikud võivad hoiatuseks hammustada ka mürki väljutamata. Samas näo- või kaelapiirkonda nõelata või hammustada saamine võib tekkiva turse tõttu kiiresti ja kurvalt lõppeda. Rästiku hammustuskohal on näha 2-3 väikest auku. Umbes poole tunni jooksul tekib turse ja haavast võib erituda veresegust vedelikku. Kui ligikaudu tunni jooksul valulikku turset ei teki, siis ei ole ka esmaabi tõenäoliselt vajalik.

Rästiku mürgis olevad ensüümid põhjustavad äärmiselt valulikku turset, vere hüübimishäireid, vererõhu langust, südame rütmihäireid ning paikset koenekroosi ehk kärbumist. Võimalik on ka neerukahjustus või kopsuturse. Hammustuse tagajärjel võib loom loiuks muutuda, väriseda, oksendada ja hingamine raskeks muutuda. Mürgi aeglasemaks jaotumiseks organismis tuleks looma liikumist piirata, võimalusel võtta loom sülle. Samuti tuleks kiiresti kontakteeruda loomaarstiga toetava ravi alustamiseks.

Eestis ei ole kahjuks saada rästikumürgi antidooti loomadele. Kindlasti ei tasu aga üritada hammustuskohast mürki välja imeda või kasutada jäsemetel žgutti vms. Paremal juhul ei ole sellistest meetoditest mingit abi, halvemal juhul kaotab loom trauma tulemusena jäseme. Hammustuskoha turse ja valulikkus võib püsida isegi paar nädalat. Hammustada saanud looma sümptomeid tuleb 24 tundi jälgida.

Herilase või mesilase nõelamine

Herilase või mesilase nõelamine ei ole üldjuhul eriti ohtlik ei ole, kuid olukorra tõsidus sõltub jällegi kehapiirkonnast ja organismi tundlikkusest. Nõelamiskohale võib tekkida punetus ja turse. Harvem esineb ülitundlikkust (loidus, värinad, seedehäired, hingamisraskus), mispuhul tuleb kindlasti looomaarstiga kontakteeruda. Mesilane jätab nõelates astla looma naha sisse ning see tuleb eemaldada, herilane astelt maha ei jäta. Kui looma ülitundlikkus on juba teada, võiks oma loomaarstiga konsulteerida esmaabiravimite soetamiseks koduapteeki.