Koerte puhul on asi selge: nad näitavad oma meeleolusid välja selgemini, liputades saba, hüpates või urisedes. Isegi kuulsal maalil on kujutatud koeri kui ebaõnnestunud pokkerimängijaid.

Kasside tujusid peame me pigem mõistatama rafineerituma kehakeele ja heitliku käitumise pealt. Nurrumine tähistab enamasti (kuigi mitte alati) rahulolu ja turvatunnet. Vaatamata tuhandete aastate pikkusele ühiselule on kasside avalik kuvand ikkagi veidi halb: nad näitavad oma kiindumust välja üksnes siis, kui toidukauss tühjaks saab. Kassiomanikud lükkaksid selle väite muidugi suurima heameelega ümber.

Müüt isepäisusest ei tee kassidele siinkohal head. Ainuüksi kassi kodustamine on märksa keerulisem protsess kui koera võtmine. 10 000 aastat tagasi, kui sellega Kesk-Idas algust tehti, julgustati kassi mitte inimese jagatavast toidust sõltuma, vaid ise küttima. Toitude ladustamise juures oli kassi ülesandeks oma toit välja teenida hiiri ja rotte püüdes, samas kui koertele kui jahikaaslastele jagati ülejääke inimtoidust. Ka nüüd, kus kassidest on kujunenud peamiselt diivaniloomad, on neil oma jahikirge näiteks linde kohates keeruline talitseda.

"Koerad ja inimesed on märksa sarnasemad, nad on koos kasvanud," leiab teadlane ja loomaarst Karen Hiestand. "Kassid on harjunud üksindusega, nad ei ole algupäraselt sotsiaalsed loomad."

Paljud kasside psühholoogiale keskenduvad uuringud on veel algusjärgus, kuid osa neist näitab, et kui esimesel kaheksal elunädalal kogeb kassipoeg inimese poolt hoolivat suhtumist, on ta edaspidi julgem ja seltsivam. Näiteks Jaapani või Vahemere-äärsete kalurikülade kiisud on hoopis altimad inimest usaldama, sest saaki on alati nendega jagatud.

Loomapsühholoog Kristyn Vitale ütleb, et soojade suhete loomiseks peaks inimene õppima kassi kehakeelt paremini tundma ning mitte tõlgendama seda endale sobivalt. Portsmouthi ülikooli uuring kinnitab, et koerad õpivad näoilmseid väikeste laste pealt, sellest lähtub ka väljend "kutsikasilmad". Kassidel paraku puudub sedasorti kulmulihas, mis aitaks nunnul kombel silmi suurendada. Kassi silmavaade tundub märksa kahtlustavam ja kurjem.

"Inimesed loodavad muidugi, et nende käitumisel on loomale suur mõju," nendib Vitale. "Paraku kannustades kasse käituma koertena tõukame me neid vaid endast eemale."

Kassi hõõrumine peremehe või -naise jalgade vastu tähistab pigem territooriumi märgistamist, niimoodi nühivad metsikud kaslased ka end vastu puid, soovides jätta maha oma lõhna.

Hiestand lisab aga üldtuntud tõe: lõõgastunud kass on hea kass. Neile tuleb jätta võimalus süüa, juua, laiselda ning haigutada - siis on kiisud heas tujus ja valmis inimesega suhtlema.

Allikas: BBC