Lääne-Virumaalt, Nurkse külast leidis mees oma aiast hulkuva kassi poolt vigastatud orava, kes lohistas tagajalgu ning kellel olid kaelal hammustusejäljed. Lahke teavitaja pani looma kasti sooja ja pakkus juua.

Sündmuskohale rutanud Eesti Metsloomaühingu Lääne-Virumaa piirkonnajuht Lee Lepiksoo mõistis loomale pilku peale heites, et too on hiljuti poeginud. "Hea on, kui pojad on piisavalt suured, siis hakkavad ühel hetkel pesast nälja tõttu välja ronima Kui nad on aga alles tillud näiteks kolmas sats poegi -, siis suure tõenäosusega need pisikesed pojad pessa ka surevad," selgitas Lee päästjale, keda niisugune võimalik stsenaarium tõsiselt kurvastas. "Ülimalt meeldiv oli näha pealtnäha suurt ja karmi meesterahvast hoolimas loomadest niivõrd palju," kirjeldas Lee.

Vaatamata mehe otsingutele pole oravapoegi siiski tänaseni leitud. Küll oli aga heategija valmis kandma looma ravikulud vaatamata sellele, et nende suurus polnud esialgu teada. Õhus oli ka oht, et oraval on murdunud selgroog.

"Ütlen oma kogemuse põhjal, et kassi kinni püütud oravatest sureb neist vaatama püüdlustele 90 protsenti. Kassi süljes on teatud bakterid, mis vereringluses kiiresti liiguvad ning organismile lõpu teevad," selgitas Lee, kelle juures haavatud loom nüüd kosub. "Ausalt öeldes ei olnud seekordki lootus suur: tagakeha täielik halvatus. Kuna orav saabus hilja õhtul ning oli suures stressis, ei riskinud ma tema äkksurmaga, mis teinekord esineb, kui metslooma süda liigsest stressist üles ütleb. Seega ei seganud ma teda ning lasin rahus olla."

Lee üllatuseks oli Mamma nime saanud orav varahommikul siiski elus. "Alustasin antibiootikumiraviga, mis teinekord suudab kassi süljest tulnud bakteritest võitu saada ning loom jääb elama. Kui varasemalt hoidsin hinge kinni iga kord ta puuri piiludes, kas ta ikka elab, siis nüüd oli murekohaks hoopis see, kas ta tagakeha taastub. Täna talle süüa ja rohtu andes nägin, kuidas ta sirutas varbaid ning tõmbas need omale kõhu alla. Kui ise ei näeks, siis ei usukski!"

Eesti Metsloomaühing on ülimalt tänulik mehele, kes oravale appi tõttas ja tema käekäigu eest ka hiljem hoolitseda soovis. "Tihtilugu inimesed toovad looma ja sellega pühivad omal käed puhtaks, justkui oleksid nad suure heateo teinud. Aga veterinaari visiidid on meeletult kallid ning vabatahtlikud näevad hullu vaeva, et postituste ja annetuste näol raha kokku kraapida. Seega annetusteta ei suudaks me nii efektiivselt loomi ja linde aidata," rääkis Lee loomaabistajate argipäevast.

Eesti Metsloomaühing on vabatahtlikul tegevusel ja vaid annetuste toel toimiv ühing. Igasugune toetus on neile väga oluline.

Metsloomade abistamiseks helista: Nr 9009933 - annetad 5€

Nr 9009955 - annetad 25€

Kuula palun kogu jutt ära, sest muidu annetust ei toimu!

Toetuse võib saata ka pangakontole: EESTI METSLOOMAÜHING, EE952200221067573100 SWIFT/BIC kood: HABAEE2X