Moser ütles Sky Newsile (https://news.sky.com/story/i-saw-animals-in-cages-stressed-and-suffering-former-fur-trade-boss-calls-for-uk-sales-ban-12066698), et karusnahakaubandusel ei ole tänapäeva ühiskonnas kohta, vaid see on kohatu ja ajast maha jäänud. „Ma ei suutnud enam heas usus ja puhta südametunnistusega kaitsta seda, mida uskusin, et pole võimalik kaitsta," sõnas ta. "Ma ei usu enam, et loomi on võimalik kasvatada puuris ja tagada seejuures nende heaolu. Ma ei usu enam, et on õigustust tööstusharule, mille toode - karusnahk - on mõeldud üksnes edvistamiseks."

Moser hakkas üha enam kahtlema, kui eetiline on hoida rebaseid ja pesukarusid kogu nende elu traatpuuris, kui jõudis karusnahafarme külastamast tagasi koju oma labradori juurde. "Tegemist oli kannapöördega, kuid inimesel on lubatud meelt muuta ja ma palun karusnaha ostmist kaaluvatel inimestel ümber mõelda," sõnas ta.

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus tervitab taolist meelemuutust ja julgustab ka teisi mõtlema, mis on karusnaha tegelik hind. "Kui aastaid karusnahatööstust kaitsenud inimene asub hoopis võitlema tööstuse vastu, siis see annab selge signaali, et on aeg sellele jõhkrale tööstusele lõpp teha," sõnas Loomuse kommunikatsioonijuht Annaliisa Post. "Väga loodame, et ka Eesti poliitikud, kes seni on karusloomafarme pooldanud, on valmis oma mõttemaailma muutma ning peagi riigikogus lugemisele tulev karusloomafarme Eestis keelustav eelnõu võetakse vastu."

Karusnahatööstuse heaks töötatud aastakümne kestel külastas Moser farme üle maailma ja leidis, et vangistuse tingimused on häirivad. „Karusnahafarmide loomad sünnivad puuris ja veedavadki seal oma lühikese elu," kirjeldas ta. "Nad ei saa mitte kunagi teada, mis tunne on vabalt ringi joosta. Puurid on valmistatud traatvõrgust, et loomade väljaheited kukuksid läbi põranda välja. Mingi- ja rebasekutsikate jalad on liiga väiksed, et võrgu peal kõndida ja nad vajuvad sageli läbi puuripõranda. Nii mingil kui rebasel on padjanditega käpad ja metallvõrgu peal kõndimisest tekivad haavandid. See peab küll kohutavalt ebamugav olema."

Moser teeb praegu koostööd Humane Society Internationaliga karusnaha keelustamiseks. Humane Society Internationali tegevdirekotor Claire Bass ütles, et kui aastakümne pikkuse kogemusega inimene väidab, et tegu on lubamatult julma äriga ning karusnaha müük tuleb keelata, siis on aeg midagi ette võtta ja kannatustele lõpp teha.

Karusnahakasvatus keelati Ühendkuningriigis 2000. aastal pärast seda, kui liikumine leidis üldsuse poolt suurt poolehoidu. Kuid Ühendkuningriik impordib endiselt välismaist karusnahka, sh rebast, minki, pesukaru ja tšintšiljat. See on Moseri arvates vasturääkiv, arusaamatu ja silmakirjalik käitumine.

Ühendkuningriigi keskkonnaminister Victoria Prentis andis eelmisel nädalal parlamendi arupärimisele vastuseks, et üleminekuperioodil ei ole võimalik karusnahakaubandusele piiranguid seada. "Kui meie suhted Euroopa Liiduga on paika pandud, siis saab valitsus karusnaha müügiga seonduvaid edasisi samme kaaluda," lisas ta.

Moseri tähelepanu äratanud kannapööre järgib paljude moeloojate käitumist, kes on lubanud karusnahast loobuda - Prada, Gucci, Armani, Versace, Michael Kors, DKNY ning Burberry. Eestiski on juba ligi 50 moeettevõtet liitunud programmiga "Fur Free Retailer", mida Eestis haldab MTÜ Loomus, ja andnud lubaduse oma toodetes karusnahka mitte kasutada.