Lisaks armastavad rantšot ka teised ümberkaudsed emased kassid, kes otsustavad poegida just seal tallis.
"Viimane kord, kui tallist viidi ära kaks poega, tõi Mustu mulle hommikuks koju kolm asemele. Tänaseks on siia toodud viis poega ja keegi pole neist tema järeltulija. Meil oleks nagu tallis kuskil kuulutus külakassidele, et tulge siia poegima! Siin saab juua, siin saab süüa ja poegadele leitakse kodu," kirjeldab rantšo perenaine Ande Arula lõbusalt. "Suvel saime lahti 12 kassipojast ja nüüd jälle sama arv. Proovime need emased kätte saada ja ära steriliseerida, isegi kui nad on naabri omad, sest pojad toovad nad siia, meie talli."

Kui Mustu veel viljakas oli, tõi ka tema ilmale mõned pesakonnad. "Tema poegadele on olnud lausa järjekord, sest need kassipojad on erilised.Ja kõik ilmselt tänu sellele, kuidas ta oma poegi kasvatab, õpetab on lihtsalt müstiline kõrvalt vaadata," jutustab Ande. "Kassipojad on hästi iseseisvad ja julged ja ei karda koera ega inimest. On süllepugejad ja muidu nunnud. Mustu tassib neile hiiri ja toitu, muudkui veab ühest kohast teise ja annab isegi tissi, aga ma ei tea, kas sealt ka midagi tuleb."

Kellel on kodust puudu just mõni Ande kirjeldatud kassipoeg, võib Ranna rantšoga ühendust võtta!