Mitmest loomateemalisest foorumist võib leida järelehüüdeid lahkunud sõpradele, samas leiab postitusest ka tausta: peremees või -naine on lemmikut püüdnud ravida oma jõududega või teistelt foorumikasutajatelt nõu küsides, selle asemel, et haigusnähtude tekkides kohe veterinaari poole pöörduda.

"Selliseid situatsioone, kui loomad jõuavad meieni liiga hilja, on suhteliselt palju," nendib PetCity loomakliiniku loomaarst Liudmila Griskevich. "Kui loom jääb haigeks, siis paljud omanikud hakkavad sümptomeid googeldama või otsima infot sotsiaalmeediast. Miks? Mina arvan, et inimesed loodavad nõnda tasuta ja kiirelt abi saada. Kahjuks, sageli ebapädevat abi."

Ta meenutab paari juhtumit, mil omanikud googeldasid sümptomeid ja määrasid iseseisvalt lemmikloomadele ravimeid. "Kahjuks mõlemad juhtumid lõppesid loomade surmaga. Esiteks, omanikud jõudsid meieni liiga hilja, teiseks need inimravimid, mida nad manustasid lemmikloomadele, olid nende jaoks mürgised. Seetõttu ma rangelt ei soovita lemmikloomale mingeid ravimeid anda, kui need ei ole määranud loomaarsti poolt."

Samuti meenutab talle ühe kassi lugu, kes mitu päeva tilkagi pissida ei suutnud, vaid liivakastis istus ja kräunus. Kass toodi kliinikusse juba koomaseisundis ning veterinaaridel ei jäänud üle muud, kui ta eutaneerida. "Kassi kusiti oli sulgunud, väike põiekivi jäi ureetrasse kinni ja põhjustas selle täielikku blokeerumise," põhjendab Griskevich."Ei suuda mõista, millest juhindusid omanikud, jälgides kolm päeva, kuidas vaene loom piinleb."

Tema sõnul kõlavad kõik kurva lõpuga lood ühtmoodi. "Alguses inimene mitu päeva vaatab pealt, kuidas lemmikloom ei söö, on jõuetu, ainult magab, kliinikusse aga pöördub juba siis, kui võimalus tervenemiseks on juba suhteliselt väike," teab ta.

Loomaarst möönab, et üsna sagedaseks põhjuseks on rahapuudus või soov säästa. "Tundub, et inimesed arvavad, et äkki loom ise taastub, et haigus läheb ise üle. Ehk ei peagi raha kulutama," ütleb ta.

On ka olukordi, kus looma kliinikusse ülevaatusele ei toodagi. Mõned loomad kannatavad viimase hetkeni ja omanikud isegi ei märka, et nende lemmik on haigeks jäänud. Loomaarsti nõuanne kõlab järgnevalt: "Soovitan eriti hoolikalt jälgida oma lemmikloomi - seda, kuidas nad käituvad tavaelus, millised on nende harjumused, iseärasused. Võimalik, et see aitab haigust varemalt ära tunda. Eriti puudutab see eakaid loomi. Sageli omanikud märkavad, et lemmikloom hakkab kuidagi rohkem jooma/ urineerima või aeg- ajalt oksendab, sööb vähem või, vastupidi, rohkem, on kõhnaks jäänud. Aga millegipärast arvatakse, et see ei ole põhjus loomaarsti poole pöörduda, loom ju tunneb ennast normaalselt, ei ole loid. Aga kõik need ülalmainitud sümptomid ongi tegelikut põhjus loomaarsti poole pöörduda või vähemalt loomakliinikusse helistada ja nõu küsida. Mida varem loomaarst diagnoosi paneb, seda suurem on tõenäosus loom terveks ravida või vähemalt haigust kontrolli alla saada -eriti, kui jutt käib kroonilistest haigustest."