Möödunud nädala lõpul tõid Eestimaa loomakaitse liit ning põllumajandus- ja toiduamet eaka naisterahva majapidamisest ära tohutuks kasvanud koertekoloonia.

Lugu ulatub tegelikult aastate taha, mil Eestimaa loomakaitse liidule saabusid signaalid, et Raplamaal on ühe vanatädi koerapidamine kasvanud veidi üle pea. Tollal prooviti seda lahendada ainult ametnikele lootma jäädes, kuid paraku tulutult. Koeri oli väga palju, kõik paaritusid omavahel ja koloonia järjest kasvas.

Raplamaa koertekoloonia

Aprilli lõpus asus liit juhtumiga uuesti tegelema. "Arvasime, et asi on hull, aga et see on lausa nii õõvastav, seda karta ei osanud. Peale koerte nägemist ahmisime mõne minuti õhku ja asusime tegutsema," nentisid loomakaitsjad, kelle sõnul jäi alguses ebaselgeks isegi koerte arv.

Aprilli lõpus ja mai alguses õnnestus sugulastel tuua liidu hoole alla 16 koera. Üks neist poegis kohe ka kaks ellu jäänud kutsikat ehk kiiresti hoiukodusesse saadetud koerte arv oli selleks hetkeks kokku 18.

Kuigi memm polnud nõus rohkem koeri ära andma, tuli tegutseda kiiresti. Reede hommikul sõitsid liidu vabatahtlikud ja PTA ametnikud kohale ning see, mis neid ees ootas, ületas ka kõige elavama fantaasia piirid. "Riietusime kaitserõivastustesse ja sukeldusime ammoniaagihaisu, koerasita ja uriini sisse. Maja põrand oli ühtlaselt nendega kaetud. See oli seal olnud nii kaua, et tekitanud kohati lausa kihi põrandale," kirjeldasid aktsioonist osavõtnud. "Roomasime sõna otseses mõttes sita ja kuse sees, et kappide ja rämpsuhunnikute alt koeri kätte saada. Neid oli väga palju ja alati, kui juba tundus, et kas nüüd said kõik, leidus ikka mõni, kes oli ennast osavalt kuskile ära peita suutnud."

Raplamaa koertekoloonia

Koerte kuraasi täis omanik ei olnud sissetungimisega kuidagi nõus ning kinnitas, et tema loomad on hästi hoitud. "Ta põhjendas seda olukorda suure loomaarmastusega, aga armastuseks ma seda küll ei nimetaks," tõdes Eestimaa loomakaitse liidu juhatuse liige Pille Tees, kelle sõnul on tegemist suurema sotsiaalse probleemiga kui loomade väärkohtlemine. "Küsisime memmelt, kus ta ise magab ja ta vastas, et paneb vakstu põrandale," rääkis ta. "Oleme tema lähedastega suhelnud ja neid nõustanud. Koerad tõime küll ära, aga inimene jäi ju sinna samasugustesse oludesse."

Kiita pole ka päästetud koerte olukord: nad on täis parasiite, end karvutuks kratsinud, pea kõigil on hambad katki, mõnedel on liigestega probleeme, silmad on haiged ning ühe puhul on alust kahtlustada kasvajat. Mitu emast koera on tiined ning ilmselt õige pea kutsikaid ilmale toomas.

Raplamaa koertekoloonia

Esimene sats koeri on loomakliinikus käinud, teised viiakse sinna täna. Liidu hinnangul võib ravile kuuluv summa koos vaktsineerimiste, steriliseerimiste ja kastreerimistega ulatuda 30 000 euroni. Kui Põhja-Eestisse toimetatud koerad on omale hoiukodud leidnud, siis Lõuna-Eestisse viidud karjaliikmed vajavad hädasti ka hoiukodusid.

"Eks nad kõik on natuke arad, mõni on ka hambaid näidanud, aga õnneks väikest kasvu koertega on lihtsam," sõnas liidu Tartumaa piirkonna juht Kristi Metsa. "Need koerad ju ei taha päästmist, nad on harjunud oma karjas elama. Seega nad ei oota kusagil aedikus rõõmsalt saba liputades päästmist. Tänu tuleb hiljem. Aga neist kõigist saab asja."

Raplamaa koertekoloonia

Tänulik sooviks olla ka Eestimaa loomakaitse liit nii neile, kes on valmis koeri hoiukodusesse võtma, kui neile, kes saavad rahaliselt abiks olla. Raviks kuluv summa on üüratu ning annetustest elaval organisatsioonil mõistagi niisugust rahatagavara pole.
Aidata saab järgnevalt: hoiukodu pakkujatel palutakse helistada numbril 51946146 või kirjutada info@loomakaitse.eu.

Rahalisi annetusi oodatakse selgitusega "Raplamaa koerad" arvetele Eestimaa Loomakaitse Liit
EE742200221052074915 (Swedbank)
EE441010220252652225 (SEB)
EE181700017004664286 (Luminor Bank)
EE087700771003771380 (LHV Pank)
või annetustelefonidele
9000 777 (5.-)
9000 888 (10.-)
Tervitustekst tuleb kindlasti lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toimu.