Roosi eelmine perenaine oli juba eakam naisterahvas, kelle jaks loomaga möllata sai otsa. Nii loovutas ta Roosi ühte kaugemal asuvasse karja. Paraku ei võtnud teised kitsed Roosit omaks ja tal tuli lambakarja ümber kolida. Sealgi ei käinud tema käsi hästi - kitsetüdruk kippus pahandust tegema.

"Kus teda edasi hoiti, et ta süüa ei saanud, teab vaid Roosi ise: ta on 5-7 kilo alakaalus ja seda on väikesele kitsele väga palju," tõdeb MTÜ Aita Mind Koju perenaine Irmeli Grönberg, kelle hoole alla sattus Roosi pärast seda, kui oli oma eelmisele omanikule tagastatud. Vahepeal oli loom juba linna hulkumagi jõudnud.

Pikaajaline nälg ja stress tegid aga oma töö ja keha tahtis alla anda. "Õnneks Roosi vaim oli ja on valmis elama maailma parimas kodus, seega ta ei andnud alla. Ei andnud ka meie alla," jutustab Irmeli. Tema sõnul
Roosi krambitas, tõmbas pead seljale, ei seisnud püsti, taarus. "Tollel hetkel tundsin ennast maailma suurima käpardina, kuna kitsedest ei tea ma midagi ja abi ei oska anda," tunnistab Irmeli, kes on pidanud nüüd kitse hingeelu ja harjumusi A-st ja B-st alates omandama.

Roosi uue perenaisega

Sõbranna Riina Pernau soovitusel pöördus Irmeli Roosiga kiiresti Saaremaale arstile. "See oli elu kõige hirmsam sõit. Sõit surmaga võidu. Kohale jõudsime viimasel hetkel. Roosi enam ei seisnud, silmad olid hallid ja klaasistunud," kirjeldab naine, kelle sõnul veterinaar Laine Sünter nentis, et pool tundi hiljem oleks kits surnud olnud. "Mässasime poolteist tundi, et eluvaim sisse saada! Praegu on ta kodus sööb-joob ja varastab koerte gängi toitu."

Roosi saab teiste loomadega hästi läbi

Irmeli 30-pealine koertekamp, kes peamiselt koosneb viletsa tervisega ja eakatest neljajalgsetest, on Roosile igati eeskujuks. Roosi on lühikese ajaga õppinud autosõitu taluma ja kõnnib väärikalt rihmas. "Karjatada pole teda vaja, ta karjatab end õnneks ise," muigab Irmeli.

Roosi iseseisvus tuleb ainult kasuks, sest MTÜ Aita Mind Koju abivajajate hulk kasvab pidevalt. Alles hiljuti sattusid Irmeli hoole alla kaks kärntõves taksilaadset koera, kes kaks aastat omapäi ketis olid elanud ja keda tõenäoliselt nakatas mõni metsloom. Need koerad peavad nüüd isolatsioonis elama, et hoida haigusest eemal Irmeli ülejäänud koeri.

Kõigi elusate hingede kaitsmiseks vajaks MTÜ ka abi - tasapisi on valmimas eraldi koertemaja, milles invaliidkoerte eest tõhusamalt hoolitseda saaks. "Kui tuli üleni ussides Mõmmi, siis tassisin 40 kuupmeetrit vett ämbriga lilla lahuse jaoks ja valasin tuima näoga otse põranda peale, kuna vannitoast on praegu ainult seinad," toob Irmeli näite, kuidas loomaarmastus teinekord kilplaslikud mõõtmed võtab.

Kellel soovi tema ja loomade tegemisi toetada, saab seda teha MTÜ Aita Mind Koju arveldusarvele: Swedbank EE672200221071060269