"Jumal teab, kui kaua see vaene loom üksi palavaga õues oli.
Rotil oli külje peal ilmselt puremishaav- äkki jäi mõnele kassile hammaste vahele. Igal juhul haav juba mädanes," kirjeldab ta. "Loomake oli tõenäoliselt kuhugi ka kinni jäänud, kuna jalgadel ja munanditel olid suured sinised hematoomid. Keel oli tal ka paistes ja puugid naha küljes."

Nekljudova lisab, et võib vaid oletada, mis võis rotiga juhtuda. "Kas oligi hüljatud või hoopis lapsed viisid õue ja enam kätte ei saanud? Ma alati imestan, kui näen pilte, kus hiired, hamstrid, rotid, merisead jalutavad vabalt õues. Palun, ei ole vaja seda teha! Rott võib veel omaniku juurde tagasi tulla, hiir, hamster, isegi merisiga mitte. Ärge riskige!"

Ta toonitab, et lemmikloomana peetud näriline ei pea vabaduses vastu. "Nad saavad pureda või surevad nälga. Meie kliimas ei vea ka külmal ajal välja," kinnitab ta.

Juhul, kui on soov oma loomale õues värsket õhku pakkuda, tuleb seda teha kindlustatud aedikus ja inimese kontrolli all, kuna loomad kipuvad kaevama ja hüppama. Aedik peaks kindlasti olema katusega, vältimaks lindude ja kasside rünnakuid. Üldiselt aga on närilise koht toas, kus tal on kõige turvalisem.