Oled leidnud ennast olukorrast, kus sa enam ei jaksa või ei oska oma lemmikuga tegeleda? Kahjuks vahel tõstavad inimesed sel juhul käed üles, jätavad looma pikaks ajaks unarusse ning ühel hetkel lõpetab loom üldse tänaval. Maardus hüljatud roti näitel võib looma tänavale jõudmine lõppeda aga surmaga.Kindlasti ei ole looma koht tänaval, kuid mida teha kui tõesti enam ei jaksa?

Alustuseks defineeri probleem - kas jõuetus tuleb rahalistest raskustest, elustiili muutuseslt või lemmiku käitumis- või terviseprobleemidest.

Rahalised raskused

Nõu võib küsida loomakaitse organisatsioonidelt või koguda ise annetusi. Lemmiku pidamine ei ole odav. Kvaliteetne toit ning raviarved võivad olla krõbeda hinnaga. Selle juurde lisanduvad nii planeeritud (vaktsiin, ussirohi, küünetangid, kamm) kui ka ootamatud kulutused, mis kõik kokku moodustavad suure summa.

Ühel hetkel võid kaotada töö või juhtub elus mõni muu ootamatu sündmus, mis nõuab suurt väljaminekut. Selle tõttu ei peaks kannatama sinu lemmik. Alati võib seletada oma olukorda loomakaitseorganisatsioonidele, kes võivad sind aidata oma abi ja nõuga. Kahjuks on Eestis olukord, kus abivajajaid on palju ning kõiki rahaliselt aidata on võimatu. Abi küsimine pole häbiasi, küll aga looma tänavale jätmine!

Lemmiku käitumisprobleemid

Enamikku käitumisprobleemidest on võimalik korrigeerida. See nõuab muidugi raha ning järjepidevust. Koerte levinumad probleemid on rihmas tõmbamine, närimine, haukumine ja agressiivsus. Treenerid ja käitumisspetsialistid saavad sind nende probleemide puhul aidata. Pea igas suuremas linnas on olemas treener, kes saab sind juhendada või edasi suunata. Koertekool Kratt pakub koolitusi ka videosilla vahendusel, asukohast olenemata. Nad pakuvad koolitusi murelikele koertele, sotsialiseerumist ning üksindusahistuse lahendamist.

Kasside levinumad probleemid on häda valesse kohta tegemine ning kaklemine teiste loomade ja pereliikmetega. Koertekool Kratt pakub ka kassikursust või eraldi konsultatsiooni, kus defineeritakse probleem ning spetsialist annab konkreetsed juhised edaspidiseks käitumiseks. Samuti võivad looma käitumisprobleemid olla tingitud halvast tervisest. Mõtle, millal käisid viimati oma kassiga arsti juures kontrollis.

Lisaks koertele ja kassidele hüljatakse palju närilisi. Üheks põhjuseks on kindlasti hammustamine ja ründamine. Näriline võetakse perre, pannakse puuri ja unustatakse sinna. Ka närilistega tuleb tegeleda ning tagada nende baasvajadused. Küsimustega saad pöörduda Eesti Loomakaitse Seltsi poole.

Elustiili muutus

Kõiki muutusi ei ole võimalik ette ennustada. Töökoha vahetusega võib muutuda graafik koera pidamiseks sobimatuks või oled sunnitud viibima pikemalt välismaal, kuhu looma ei ole võimalik kaasa võtta. Sellisel juhul uuri esmalt lähedastelt, kas on võimalus jätta loom perekonna või sõprade hoolde.

Kui lähedased pole võimelised sind aitama, proovi leida uus kodu läbi sotsiaalmeedia. NB! Tee kindlaks, millistes tingimustes loom edaspidi elama hakkaks. Kurb tõsiasi on, et varjupaigad ja loomakaitseorganisatsioonid on loomadega ülekoormatud. Näiteks vanemal koeraproual on raske uut kodu leida, sest enamus soovivad noort ja armsat kutsikat ning nii jäävad loomad pikaks ajaks varjupaika või hoiukodusse.

Loom ei ole mänguasi, mida saab ühel hetkel nurka visata. Tee kindlaks, et loom saaks omale väärilise kodu! Tuletame meelde, et lemmiklooma võtmine on suur vastutus! Enne kui võtad lemmiku, mõtle!

Abi küsi info@loomakaitse.ee