Hambaemail on küll organismi kõige tugevam kude, kuid see ei taastu hiljem kui on ühel või teisel põhjusel viga saanud, selgitab Feliveti loomakliiniku stomatoloogiale spetsialiseeruv veterinaar Edgar Tamp. Tema sõnul võiks ennetamistööd alustada juba siis, kui kutsikal on suus alles beebihambad. „See on vajalik eeskätt harjutamise mõttes. Alustada tuleks järk-järgult ja leebelt: alustada mokkade tõstmisega ja lemmikul suhu piiludes, panna sõrm kutsika moka ja hammaste ning seda edasi-tagasi liigutada. Kui koer selle rahulikult vastu peab, siis peaks teda premeerima," selgitab ta.

Kui kaua harjutamisperiood kestab, on tema sõnul individuaalne - on koeri, kes harjuvad juba nädalaga, kuid mõnel võib leppimine võtta mitu kuud. Peamine, et koer lubaks suus rahulikult toimetada, see aitab hõlbustada ka hilisemaid loomakliiniku visiite.

Kui kutsikas rahulikult suu kallale lubab, on aeg üle minna järk-järgulisele puhastamismetoodikale. Alustada võiks veterinaari hinnangul pisikeste "võõrkehadega", milleks võib olla marli, vatitikk, pisike riidest rätik ning sellega hambad üle käia kasutades loomadele mõeldud hambapastat. „Sellel pole küll suurt efekti, kuid harjutamise mõttes on see vajalik," kinnitab Tamp.

„Mitte mingil juhul ei tohiks kasutada inimestele mõeldud hambapastat, see on koerte jaoks mürgine. On olemas erinevate maitsetega koerte hambapastasid, näiteks maksamaitseline. Kui seda näpule panna ja siis koera suus hõõruda, saab loom aru, et hammaste puhastamisega kaasneb ka midagi maitsvat," õpetab loomaarst.

Ta lisab, et kui hambapasta ja pehmema metoodikaga on rahu tehtud, tuleks üle minna hambaharjaga puhastamisele. „Hambaharja võiks tutvustada nii, et esmalt saab koer selle pealt pastat limpsida. Koerte hambaharjad on üldiselt karedamad, neil on pikk ja kitsas kael, et ulatuda mugavamalt ja efektiivsemalt ka kõige tagumiste hammasteni," kirjeldab ta. Suurematele koertele sobivad tema sõnul ka inimestele mõeldud hambaharjad, kuid kindlasti tuleb jälgida, et kutsikal igemetel puhastamise käigus veritsust ei tekiks. Sellisel juhul tuleb hambahari pehmema vastu vahetada. Mõnele koerale sobib ka elektriga töötav hambahari.

Harjamist võiks alustada kihvadest, seejärel liikuda tahapoole ning viimaseks jätta looma esihambad, kuna nende puhastamine on kõige ebameeldivam. Puhastada tuleks neljast küljest ja ideaalis 45-kraadise nurga alt. Hambaharja liigutused võiksid olla horisontaalsed ja ringi kujulised.

Nagu inimestegi puhul peaks koera hambaid puhastama paaril korral päevas, et ennetada hambakivi teket. Kui seda siiski märgatakse, tuleb pöörduda loomaarsti poole. Vajadusel puhastatakse lemmiku hambad narkoosis, kasutades veterinaarstomatoloogilisi instrumente.

„Peamine viga, mida tehakse, on see, et oodatakse liiga kaua. Tegelikult võiks igal loomakliiniku visiidil lasta üle vaadata ka koera hambad. Tervete hammaste taga on lihte põhjus - ennetus, ennetus ja veel kord ennetus. Kardetakse loomulikult kliinikuarveid, aga tõsi on see, et nagu inimestegi puhul edasi lükkamise korral need arved ainult suurenevad ja ka prognoos võib olla halvem," nendib Tamp.

Veterinaari sõnul on tõuge, keda hambahaigused ohustavad enam kui teisi - näiteks tömpkoonulised, toy- ja minitõugu koerad. „Koeral peaks olema 42 jäävhammast, aga mõne tõu puhul ei mahu need hästi suhu ära, sest seal on liiga kitsas." põhjendab ta. Põhiline probleem, mis koeri vaevab puudulikku suuõõnehügieeni tõttu, on parodontiit.

Hambahaiguste ennetamiseks paralleelselt harjamisega võib koerale anda spetsiaalseid maiuseid ja toidulisandeid, kuid loomaarst soovitab vältida end tervislikuna reklaamivat toidupoe-toodangut.

„Kahjuks on Eestis nii, et igaüks võib oma pakendile kirjutada, mida soovib ja lubada kokku maad ja ilma. Mina kasutan VOHC ( ing.k. "The Veterinary Oral Health Council") poolt heakskiidetud tooteid," lausub ta ja toob näitena PlaqueOff seeria, mis pakub ka hambahaigusi ennetavaid toidulisandeid.

Lemmiklooma söögi seisukohlat on hammaste tervise seisukohalt soovituslik pigem kuivtoit/krõbinad kuna krõbina närimisel tekib mehaaniline hambakatu ja -kivi lõhkumise efekt. Lisaks vabaneb närimise käigus rohkem sülge suhu, see omakorda aitab samuti tasakaalustada sülje koostist selliseks, kus bakterid ei levi nii kiiresti.