Ülekaalulisus ei ole pelgalt liigne rasva kogunemine kehas, vaid ka pideva kroonilise madalatasemelise põletikuga kulgev haigusseisund. Liigne rasvkude vabastab hormoone ja põletikumediaatoreid, mille kogumõju organismile on seni teadmata. On aga teada, et ülekaalulisus soodustab paljude teiste haiguste teket või raskendab nende kulgu. Leitud on seoseid ülekaalulisuse ja liigesehaiguste, hingamisprobleemide, neeruhaiguse, suhkrudiabeedi, põieprobleemide, kõrge vererõhu, poegimisraskuste, südamehaiguste ja osade kasvajate vahel. Ülekaaluline loom talub sooja ilma kehvemini ja on seega ka suuremas kuumarabanduse ohus. Samuti on neil suurenenud anesteesia- ja operatsioonirisk ning teatud operatsioone ei pruugi saada enne kaalulangetust teostada. Samuti on aeglustunud haavade paranemine. Leitud on ka seoseid käitumisprobleemidega. Ühesõnaga — ülekaalulist kassi ohustavad arvukad terviseprobleemid, millega tegelemine võib mõistagi ka omanikule kalliks maksma minna. Isegi üks lisakilo võib teie kassi tervises, üldises heaolus ja elukvaliteedis suure erinevuse tekitada.

Ülekaalulisuse põhjused

Tänapäeval on lemmikloomade söötmine tehtud üpris lihtsaks. Täisväärtuslikke krõbinaid ja konserve on poelettidel väga erinevaid valikuid. Samas ei suuda me omanikuna sageli pakkuda lemmikule piisavas koguses füüsilist aktiivsust. Nii söödetaksegi toiduga loomale rohkem energiat, kui ta ära kulutab ning ülejäägid kogunevad rasvkutte. Enamasti ei tea loom ise, kui palju toitu ta päeva jooksul sööma peaks ja kehtib reegel, et mida maitsvam toit, seda suurem isu. Sageli on põhitoidukordade vahel ka snäkid või preemiad, palakesi antakse oma toidulaualt juurde või on krõbinad/konserv terve päeva vabalt ees. Mingil määral on ülekaalulisusel geneetiline taust. Mõned tõud on suurema isuga ja suurema rasvumisriskiga. Samuti on mõju steriliseerimisel/kastreerimisel, sest pärast operatsiooni looma ainevahetus aeglustub ja aktiivsus väheneb, kuid isu suureneb. Siinkohal on oluline, et omanik jälgiks oma looma kehakonditsiooni ja korrigeeriks vastavalt toitumist. Ainult tõug või steriliseerimine/kastreerimine ei tee looma paksuks, põhjuseks on siiski liigne söötmine ja vähene aktiivsus. Pärast operatsiooni tuleks järk-järgult üle minna kastreeritud/steriliseeritud looma toidule. Ülekaalu ennetamine on oluliselt lihtsam, kui selle alandamine.

Stressisöömine

Mõnikord võivad ka lemmikud liigselt süüa stressist, ärevusest või igavusest. Kui loom otsib omaniku tähelepanu, arvatakse sageli, et lemmik tahab süüa. Tegelikult võib tegu olla igavuse või millestki muust tingitud tähelepanu vajadusega. Seetõttu peaks liiga sagedase söötmise asemel loomale teisi tegevusi otsima, näiteks mängima temaga. Rasvumise risk on suurim vanuses 5 –11 aastat. Samas tänapäeval suureneb juba kassipojaeas ülekaaluliste loomade osakaal ja neil on ka edasises elus suurem risk rasvumiseks. Ka osade ravimite pikaaegne manustamine võib põhjustada kehakaalu tõusu, näiteks glükokortikosteroidid, barbituraadid ja innapreparaadid. Harvematel juhtudel ja enamasti vanematel loomadel võib kaalutõus olla seotud ka endokriinhaigustega (kilpnäärme alatalitlus, neerupealiste ületalitlus, diabeet). Sellisel juhul on tõenäoliselt märgata ka muid muutusi looma tervises või siis ei anna põhjalik dieedipidamine soovitud kaalulangust. Kahtluse korral tasub alati konsulteerida loomaarstiga. Üldiselt tasukski lasta loomaarstil lemmik üle vaadata ja kaaluda, seejärel saab paika panna kaalulangetusplaani ja valida õige toit dieedipidamise

Kuidas aru saada, et kass on ülekaalus?

Kõigil kassidel on oma suuruse ja tõu seisukohast ideaalne kaal. Ülekaaluliseks loetakse looma, kelle kehakaal ületab optimaalset kuni 19% (KKI 6-7/9) ja rasvunuks kui kehakaal ületab optimaalset 20% (KKI 8-9/9) või enam. Optimaalses kaalus loomadel on keharasva 15-20%

Rääkides koertest ja kassidest, piisab sageli vaatamisest. Kui nende keskkoht on selgelt paisunud ning loomal on varasemast rohkem raskusi tavapärase liikumisega, on õige aeg lemmiku menüüd revideerida. Jälgida võib ka looma väljaheidete viskoossust. Ülekaalu korral on hommikune väljaheide normaalse tihedusega, hilisem toodang kipub aga vedelaks ja vormituks massiks muutuma.

Mõned nõuanded kassi kehakaalu hindamiseks:

Alustage looma vaatlemisest. Visuaalne kontroll aitab teil veenduda, et teie lemmik on tervislikus kaalus. Proovige teha nii:

- Profiil: sättige end kassiga ühele tasandile ja vaadake seisvat kassi külje pealt. Nii saate hea ülevaate looma kõhust, jäsemetest ja rühist.
Ülalt alla: vaadake seisvat kassi ülalt alla. Nii saate hea ülevaate tema taljest ja nimmepiirkonnast (seljast). Arvestage tervisekontrolli tegemisel alati ka kassi tõuga. Osa kassitõuge, nt Siiami kassid on tõule omaselt teistest kassidest saledamad. Kasside puhul on ebatavaline, et liigne rasvkude ladestub nende näole, seepärast ärge muretsege, kui teie kassi nägu tundub olevat kiitsakas või pontsakas — tegemist on lihtsalt looma eripäraga.

Kui olete kassi silmadega üle vaadanud, siis on aeg käed külge panna. Siin on kolm peamist piirkonda, mida te peaksite kontrollima.

- Ribid: Siluge kätega õrnalt, kuid kindlalt kassi rinnakorvi. Rinnakorv peaks olema tunda ilma sellele liigset survet avaldamata. Kui ribid tungivad esile või te peate nende tunnetamiseks tugevamalt vajutama, siis on teie kassi kaal ilmselt kas liiga väike või suur.

Rinnakorv ei tohiks läbi kassi koheva kasuka välja paista, kuid olenevalt karvastiku pikkusest on vahel siiski piirjooned näha.

- Talje: Libistage oma käsi tasakesi ribidelt talje poole. Ettevaatust! Tegemist on tundliku kehapiirkonnaga! Tunnetage taljet ja liikuge puusadele. Peaksite tuvastama peaaegu et liivakella meenutava figuuri. Ülekaalulisel kassil ei pruugi seda olla.

Käte kasutamine on talje kontrollimisel asendamatu, sest see kehapiirkond on sageli karva all peidus ja te ei pruugi vaatlemise teel asjast õiget ettekujutust saada.

- Kõht: Kui talje on kontrollitud, siis on käes kõhu kord. Osa kasse ei luba oma kõhtu puudutada, seepärast olge ettevaatlik ja hell. Kui loom annab märku, et talle ei meeldi teie tegevus, siis ärge sundige teda.

Kui teie kass lubab oma kõhtu katsuda, siis peaksite nägema, et see läheb sirgelt puusadeni. Kassidel on kõhu peal sageli ka väike pehme voldike, mis on täiesti normaalne nähtus, kuid jälgige, et see ei areneks kaugemale. Kui voldike ripub looma seismise ajal kõhult alla ja kõigub tema kõndimise ajal küljelt küljele, siis on tegemist ülekaaluga.

Allikad: Pet City blogi, Purina.ee, lemmikloom.ee arhiiv