Püüton nimega Chomran. Aasias Indohiina poolsaarel asuvas Kambodžas pidas noormees Sambath emast püütonit nimega Chomran. Püüton oli kuuemeetrine ja kaalus 120 kilogrammi. Lugu sai alguse, kui Sambathi isa leidis pere elamisest pisikese mao. Kuigi mees viis roomaja õue, leidis väike püüton järjekindlalt tee perepoeg Sambathi magamistuppa. Niisiis otsustati madu koduloomana üles kasvatada. Perega 11 aastat elanud püüton sõi nädalas ligikaudu kümme kilogrammi kana- või pardiliha. 2011. aastal hammustas Chomran aga perepoeg Sambathit jalga, mispeale otsustati madu loomaaeda viia, et ta saaks elada teiste liigikaaslaste seas.

Karu nimega Stepan. Karud kaaluvad keskmiselt ligikaudu 200 kilogrammi, on tohutult tugevad ja ohtlikud kiskjad. Kui enamasti elavad karud metsas, siis leidub ka erandeid. Saage tuttavaks Stepaniga, kelle kasuvanemateks on Venemaa pealinnas Moskvas elavad Svetlana ja Yuriy Panteleenko. Paar võttis kolmekuuse karukutsika Stepani enda juurde elama 28 aastat tagasi. „Ta armastab inimesi ja on sotsiaalne karu. Vaatamata levinud arvamusele pole ta sugugi agresiivne," sõnas Svetlana Panteleenko ja lisas, et nii tema ega ta abikaasa pole kunagi mõmmiku käest hammustada saanud.


Krokodill Kojek. Indoneesias pole tavatu, et mõnd eksootilist lindu või looma peetakse koduloomana. Jõukamate perede jaoks võib see olla lausa staatuse sümbol. Viimastel aastatel on aga Indoneesia valitsus koostöös loomakaitsjatega võidelnud eksootiliste loomade pidamise ja nende salakaubanduse vastu. Krokodill Kojeki lugu on aga tavapärasest erinev. Üle 20 aasta tagasi märkas mees nimega Irwan poistekampa, kes väärkohtlesid kümnesentimeetrist krokodillibeebit. Irwan maksis poistele 20 000 ruupiat ja viis krokodilli koju. Roomaja nimeks pandi Kojek, talle söödeti päevas ligi kaks kilogrammi liha ja teda poputati palju. Kui Kojeki akvaarium jäi talle väikseks, ehitati 2,75-meetrisele ja 200 kilogrammi kaaluvale isendile aeda tiik. Kolm aastat tagasi otsustasid ametivõimud krokodill Kojeki aga pere juurest Bogori linnas asuvasse Tamani loomaaeda elama viia.


Puuma nimega Messi. Mariya ja Aleksandr Dmitriev jagavad kahetoalist korterit ligikaudu 40-kilogrammise puumaga. Paar sai kaslasega tuttavaks Saranski loomaaias, mis asub Penza linnas Venemaal. Vaid kolmekuune Messi oli üks kolmest puumakutsikast, kes sai enda nime tuntud jalgpalluri järgi. Teised puumad said nimeks Suarez ja Neymar. Vaatamata looma kehvale tervisele asus Aleksandr loomaaiaga läbirääkimisi pidama, et Messi ära osta. Enne olid Aleksandr ja Mariya kolm päeva järele mõelnud, kas on eetiline pidada nii eksootilist ja suurt looma. Paari soov oli aga sedavõrd suur, et otsustati siiski proovida ja loomaaed nõustus neile kaslase müüma. Kuna Messi tervis polnud sugugi kiita, kulus esmalt palju aega looma turgutamisele. Halva tervise tõttu on Messi kolmandiku võrra väiksem, kui tavaline täiskasvanud puuma. Küll aga hoolitseb perekond Dmitriev tema eest väga hästi. Lisaks on Messil oma Instagrami-konto.


Serval nimega Anubis. Inglismaal Manchesteris elavad Kelly ja Seb Jones otsustasid võtta ohtliku servali. Tegemist on keskmist kasvu Aafrika metskassiga, kes sai endale nimeks Anubis. Perekonna sõnul ei tasu naabritel aga ligi viiesentimeetriste kihvadega kiskja pärast muret tunda, sest õues olles on kass kinnises aedikus ja kui Anubis on toas, hoitakse kõik uksed-aknad suletuna. Lisaks pidi perekond, kus kasvab ka kaks last, taotlema servali pidamiseks eraldi litsentsi. Kaslasele söödetakse iga nädal küülikuid, hiiri ja tibusid. Kuigi tegemist on ohtliku kiskjaga, on perekonna sõnul Anubis rahumeelne. Talle meeldib kaissu pugeda ja nautida pererahva silitusi.