Kes siis ikkagi kariloomi murrab? Eesti metsades leidub ka ohtlikke koerte ja huntide hübriide

Hundid jäävad kariloomade murdmises sageli süüdi ülekohtuselt, osa rünnakuid võib olla kodukoerte või hübriidide tegutsemise tulemus, kirjutab suurkiskjate uurija Eleri Lopp-Valdma.

Hunte rajakaamerate abil uurides saab selgeks, et mitte ainult hundid ei liigu metsas, vaid päris tihti ka meie armastatud kodustatud hundid ehk kodukoerad. Mida nad seal metsas teevad ja kas sellest ka mõningaid ohte peitub?

Maris Hindriksoni doktoritöös "Hundi (Canis lupus) populatsioonid Eestis ja Euroopas: geneetiline mitmekesisus, populatsiooni struktuur ja -protsessid ning hübridiseerimine koertega", tuuakse välja, et Eestis on koerte ja huntide hübriide. Selleks, et vältida metsikus hundipopulatsioonis hübriidide teket, on vaja piirata hulkuvate koerte hulka metsaaladel või siis rakendada aktiivsemalt selliste koerte steriliseerimist.

Koeraomanikud ei oskagi arvata, mida meie koerad tegelikult metsas teevad. Olen kuulnud lugusid, kui lugupeetud hundiuurijad käivad mööda hundi jälgi, aga päeva lõpuks osutus jälg hoopis koera omaks. Käitumine ja kõik muu aga oli üpriski hundile sarnane. Hübriid võib olla täiesti koera või - vastupidi - täielikult hundi välimusega, täieliku selguse saab tuua ainult DNA test. Ka kodukoerad võivad vabalt murda metskitse, väiksema metssea või isegi lambaid.

On tulnud ette kodukoerte rünnakuid inimestele - erinevalt huntidest, kes viimati inimest ründasid sadu aastaid tagasi ja kes selles täpselt kindel olla saabki. Lammaste murdmist koerte poolt tõestavad ka tehtud uuringud. Nimelt uuris Liivi Plumer oma doktoritöös enam kui 140 murtud lamba juhtumit ja leidis, et neist umbes 15 protsenti olid koerte murtud. See tehti kindlaks DNA andmete põhjal. Olen kuulnud sarnast lugu ka koerte koolitajalt: ühe õhtuga on mõned koeratõud murdnud üle 10 lamba.

Riik maksab teadupärast kinni murdmised, mis on tehtud kiskjate poolt, nii võibki väga kergekäeliselt süü koerte asemel huntide kaela ajada. Kui riigiametnik tuleb fikseerima lamba murdmist, siis ei tehta DNA uuringut selgitamaks, kas murdjaks oli koer või hunt. Tunnetuslikult määratakse süüdlane väliste tunnuste põhjal.

Lisaks Hindriksoni poolt doktoritöös antud soovitustele, peab tooma ka välja, et oluline on hoida hundi arvukus piisavalt kõrge, jätkusuutlik ja seda ka pikas perspektiivis. Ei tohi esineda suuri kõikumisi nagu Eestis on varasemalt ette tulnud.

Teaduses ei peeta üle 25-protsendilist küttimissurvet hundi populatsioonist jätkusuutlikuks. Eesti eelmise aasta küttimissurve oli aga üle 50 protsendi. Eestis ei ole tehtud uuringuid, kui palju meil peaks olema hunte, et säiliks nende soodne ja jätkusuutlik seisund, kuid juba olemasoleva info põhjal võib selgelt väita, et hunte on Eestis aastaid pigem liigselt kütitud. Mis juhtub siis, kui saab valmis Eesti Venemaa piiriaed? Kindlasti on sellel mõju ja see võib ohtu seada hundi käekäigu, juhul, kui loomadele ei tehta ülekäigukohti.

Vaata videot lahtistest kodukoertest metsas: