Vabatahtlike annetajate abiga osteti tiivulised oma senisest elukohast välja ning edasi jätkub nende tee erinevates taludes üle Eesti. Esmakordselt õnnestub neil teha iseseisvad sammud vabaduses, sirutada tiibu, siblida, peesitada päikeselaigus ja teha muid kanadele omaseid tegemisi.

Kuna pisikesel territooriumil kipuvad kanad üksteise suhtes vaenulikuks muutuma, oli nii mõnigi neist räsida saanud. Seega rändasid 14 kana esmalt veterinaari juurde arstlikku kontrolli. Enamik päästetutest oli keskkonnavahetuse üle hämmingus ning eelistas esiotsa varju hoida.