Eestis elab üle 60 liigi imetajaid, kellest paljud satuvad - kes harvem, kes sagedamini - ka inimeste keskele. Kõige sagedamini kohtutakse väikeimetajatega, kes elutsevad sagedasti linnaparkides ja -metsades, niitudel ja veekogude kallastel. Sealt satuvad nad aedadesse, kuhu võivad ka elama asuda. Küll aga on Eesti Loomakaitsele tulnud mitmeid kõnesid, kus palutakse viia loomad metsa tagasi.

Viimati helistas Eesti Loomakaitse Seltsile murelik meesterahvas Viimsist, kellel oli aias suur, terve ja tegus siil. Mees palus looma metsa toimetada, sest siilid ei ela asulas ja looma viibimine väljaspool metsa on talle ohtlik. "Sarnaseid kõnesid on tehtud, kui on kohatud asulas oravaid, jäneseid ja rebaseid. Mitmel korral on tulnud teade hüljatud küülikust, kes on osutunud hoopis tavaliseks haavikuemandaks või põgenenud hiirest, kelle näol oli tegu rändrotiga, kes otsis vanalinna prügikastist söögipoolist," jagas oma kogemust Eesti Loomakaitse Seltsi otseabistamisejuht Kaisa Kamm.

Kui rääkida loodusest linnakeskkonnas, siis esmalt meenuvad inimestele pargid, metsad ja kaitsealad. Kahtlemata on need paigad linnaelustikule olulised, kuid mitte ainsad. Näiteks Eestis on ohustatud kanakull pesitsema tulnud linnametsadesse ning väikepistrik vahel lausa õuemänni otsa. Vanemate majade välisvoodri all ja pööningul on tihti päevase varjekoha leidnud nahkhiired. Kui siilid ja pardid on linnades ammused elanikud, siis aina rohkem on märgata ka jäneseid ja rebaseid. Linnad on omalaadsed, kuid seni vähe väärtustatud kodud metsloomadele.

Kui kohtad linnas:

siili - võid talle kosutuseks anda madalast nõust vett. Kindlasti ei tohi ühelegi loomale piima anda, see võib ta seedimise segamini lüüa. Siilid on putuktoidulised, kuid kui soovid siiski toidupoolist pakkuda, siis võid pakkuda keedetud porgandit või brokkolit. Siilidele meeldib olla loodussõbralikus aias/pargis, kus tal on koht varjumiseks ja piisavalt toitu. Ettevaatust kompostihunnikute, lõkete ja lehehunnikutega - siilid võivad seal põõnata.

nahkhiirt - nahkhiired on Eestis kaitse all ning nende elupaikade kahjustamine on karistatav. Kui te plaanite tegevusi, mis võivad häirida või takistada nende elutsemist või talvitumist, siis tuleb eelnevalt konsulteerida Keskkonnaametiga. Kui loomake lendas tuppa, tuleb avada uks ja aken ning oodata, kuni loom väljapääsu leiab. Kui nahkhiir klammerdub seinale või lakke, võib teda ohutult karbiga kinni püüda. Kindlasti kasutage kindaid ning hoiduge teda paljaste kätega puudutamast.

rebast - ärge toitke rebaseid sihilikult, nad saavad vajaliku toidu niikuinii kätte. Nende jahimaa ei piirdu ühe-kahe krundiga, vaid nad võivad öösiti teha kilomeetrite pikkusi retki piirkonna hoovides. Kui rebase tihedad külastused häirvad, siis vähendage oma aia atraktiivsust looma jaoks. Jälgige, et lemmikloomadele ja lindudele välja pandud toidule rebased ligi ei pääseks. Kompostimisel tuleks eelistada kinniseid mahuteid, kuhu loomad ligi ei pääseks.

oravat - nende põhitoiduks on kuuse- ja männiseemned, tammetõrud ja pähklid, marjad ja seened. Rosinad, maapähklid ja päevalilleseemned võivad oravale tekitada seedeprobleeme. Oravad asustavad linnades piirkondi, kus leidub piisavalt täiskasvanud seemneid andvaid puid. Sellistes paikades tuleb autoga liigeldes olla ettevaatlik. Oravad liiguvad üldiselt puult puule või mööda elektriliine. Tänapäeval on tavaks viia õhukaablid maa alla ja nii võib orav söösta üle tänava.

konna - kahepaiksed on aiapidajale väga kasulikud loomad, pakkudes tasuta kahjuritõrjet. Linnas asuvad tiigid võivad sobita mitmetele kahepaiksete liikidele. Oluliseks eelduseks on tiigi vee puhtus, sest veeloomad hingavad naha kaudu ning on igasugusele reostusele väga tundlikud. Veekogu lähedal tuleb vältida väetiste, kahjuritõrjete või taimekaitsevahendite kasutamist. Tiikide ja kraavide kallastel rohu niitmine võib paljudele konnadele saatuslikuks saada. Kevadel ja sügisel võtavad nad ette pikemaid rändeid. Vähegi tihedama liiklusega teedel võib hukkuda sadu või isgei tuhandeid konni. Selle vältimiseks saab tee alla ehitada rändetunnel ning teeservadesse paigaldada konnatarad, mis takistavad konnadel teele minekut.

lindu - mõned linnud on aastasadade jooksul inimesega nii ära harjunud, et on muutunud inimestest sõltuvaks: nad vajavad elukohta ja toitu. Näiteks koduvarblane, piiritaja, räästa- ja suitsupääsuke vajavad pesitsemiseks hooneid ja muid rajatisi. Odava majutusteenuse eest annavad linnud meile vastu hindamatut kahjuri- ja umbrohutõrje teenust. Linnas varitsevad neid probleemid nagu putukade defitsiit pesitsusperioodil, kasside rohkus, hoonete klaaspinnad ja öine valgusreostus. Kõige hullem on aga elupaikade kadumine. Kõige rohkem saab linde aidata luues talle linnusõbraliku pesitsuskoha ning tagades talle söök (päevalilleseemned, pekk, maapähklid, kaer, õunad) ja jook (madalast kausist tavaline vesi).

Looduses kohatud abituna tunduvad looma- ja linnupojad on vaid näiliselt üksi. Linnupesa leides või loomapoegi kohates on kõige mõistlikum neist eemalduda. Nii anname vanematele võimaluse poegade juurde tagasi pöörduda. Nad naasevad kohe, kui oht inimeste näol on möödunud. Mitte mingil juhul ei tohiks inimene looma- või linnupoegi katsuda ega kuhugi mujale (näiteks koju) viia. Inimesega harjunud loomad ei ole võimelised enam loodusesse tavalise elu juurde tagasi pöörduma.

Riigiinfo telefonile (1247) tuleb teada anda suurtest metsloomadest (põdrad, hirved, metskitsed, metssead, karud jne). Väikeste loomade kohta peaks teada andma ainult siis, kui nad on abitud (nt kuskile jalgupidi kinni jäänud vms).

Rohkem loe linnaloomadest: https://bit.ly/2WFD4x0