Animal Advocacy and Protection (AAP) avaldatud uuring näitab, et eksootilised lemmikloomad kannavad sageli zoonootilisi viiruseid, baktereid või parasiite - haigusi, mida loomad võivad inimestele edasi anda. Viimase viie aasta jooksul kandis EL-i liikmesriigist Stichting AAP poolt päästetud 13.7 protsenti eksootilistest lemmikloomadest ühte või mitut ohtlikku zoonoosi.

Omaniku poolt hüljatud või vabaks lastud kodututest eksootilistest lemmikloomadest kandis 50 protsenti zoonootilist viirust. Nagu teadlased on juba aastaid hoiatanud, on metsloomad nii tuntud kui ka tundmatute patogeenide allikateks, mis võivad inimestele edasi kanduda (zoonoosid). See muudab eksootiliste lemmikloomade kaubanduse, kus metsloomaliigid puutuvad tihedalt kokku inimeste ja loomadega, murettekitavaks riskiteguriks nakkushaiguste levimisel.

Euroopa Liit on üks maailma suuremaid eksootiliste lemmikloomade turge, kus on väga vähe kontrolli ja piiratud järelevalve. "Meie uuring näitab, et paljud endised eksootilised lemmikloomad kandsid zoonootilisi patogeene, mis olid jäänud avastamata, kuni neid testiti meie spetsiaalsetes karantiiniasutustes," ütleb AAP tegevjuht David van Gennep.

Mõned loomad kandsid endaga kaasas parasiitseid usse (baylisascaris), mis võivad inimestel rännata silmadesse või ajju ja põhjustada tõsiseid, mõnikord isegi surmavaid neuroloogilisi kahjustusi. „Eksootiliste lemmikloomade patogeenid ja haigused võivad kergesti jääda nähtamatuks ja avastamata, juhul kui just neid spetsiaalselt ei uurita. Kui oleme juba leidnud nii palju zoonoose mõnesaja looma seast, kelle me hiljuti päästsime, siis kuidas on lood nende miljonite endiselt peetavate eksootiliste lemmikloomadega EL-is? Tõenäoliselt ei ole paljusid neist kunagi korralikult läbi vaadatud ja suure tõenäosusega kannavad nad ka ohtlikke patogeene."

AAP uuringud näitavad, et praegune ELi määrus ei ole piisav eksootiliste lemmikloomade kaubandusest tulenevate zoonootiliste haiguste riskide ennetamiseks, avastamiseks ja reageerimiseks. EL lubab hoolimata võimalikest riskidest endiselt importida, kaubelda ja pidada enamikku maailma metsloomaliike. Lisaks on ELi loomatervishoiuseadus peamiselt suunatud loomakasvatussektorile ega hõlma paljusid haigusi, mida eksootilised loomad võivad edasi kanda.

Õnneks on ennetav lähenemine käeulatuses: ohutute ja sobivate lemmikloomade EL-i positiivse nimekirja kujul. See on loomade tervise ja heaolu, bioloogilise mitmekesisuse ning rahvatervise ja ohutusega seotud riskianalüüsi põhjal koostatud nimekiri loomaliikidest, kellega on lubatud ELis kaubelda ja lemmikloomadena pidada. Kõik loendisse mittekuuluvad loomaliigid on keelatud. Eestis on kasutusel Euroopa Liidu ühtne võõrliikide nimekiri, kuid probleeme ennetav regulatsioon on välja töötamata.