Ranna rantšo perenaine Ande Arula muigab, et kui mõni inimene kogub marke või korke, siis tema sõltuvuseks on juba aastaid olnud loomad. Kõige kauem, tervelt 23 aastat on tema juures elanud hobune nimega Neiu. Ka ühel hanel on rantšos viibimise kogemust juba 20 aasta ringis.

"Tavaliselt on nende siia saabumisel emotsionaalne taust - kas ei saanud vanainimene nendega hakkama, suri või sattus hooldekodusse. Või tekkis lapsel allergia ja looma ei saanud edasi pidada," kirjeldab Ande ja toob näitena selle sama Neiu, kelle mustlased talle peaaegu vägisi hoovi peale lükkasid.

Ranna rantšo loomad on tuntud oma ülima sõbralikkuse poolest, seega peetakse farmis sageli ka lastelaagreid ja korraldatakse ekskursioone, kuhu satuvad ka kasvatusraskustega lapsed. "Inimese loomupärane headus, mida muidu on varjata püütud, pääseb siin välja," teab Ande. "Kui loom tuleb pai küsima ja annab omalt poolt vastu usalduse, siis tekib täiesti teistmoodi energia."