Seitse fakti juhtkoerte kohta:

1.Kuigi maailmas levis juhtkoerte idee laiemalt juba 1930ndatel aastatel, on Eestis juhtkoerte koolitamisega tegeletud alates 1992. aastast.

2. Juhtkoer tunneb elementaarseid liikluseeskirju: ta teab, mis on sebra, millisel teepoolel kõndida ja millal teed ületada. Samuti on talle tuttavad käsud „vasak" ja „parem".

3,Juhtkoer ei täida oma omaniku valesid käsklusi. Näiteks kui inimene ütleb koerale "hakkame minema", aga teepeal on auto, siis koer ei hakka käskluse peale liikuma.

4.Reeglina saab nägemispuudega inimene juba üles kasvatatud ja välja õpetatud koera - juhtkoera kasvatamine ja koolitamine kestab orienteeruvalt kaks aastat.

5.Juhtkoer töötab ainult ühe inimesega ja reeglina ei anta töövõimelist koera ühelt pimedalt teisele. Kui koer ja inimene sobivad hästi, on nad koos kogu koera tööea.

6.Kui koer on oma tööks juba liiga vana, jääb ta üldjuhul vaegnägija peresse või antakse armastavasse perekonda lemmikloomaks. "Pensionile" jäävad juhtkoerad üldjuhul 10-11-aastasena.

7.Juhtkoerteks on üritatud õpetada mitmeid koeri, kuid katsetamiste tulemusel on jõutud järeldusele, et juhtkoeraks sobib kõige paremini labradori retriiver. Labradoridel on paindlik iseloom, sünnipärane vajadus inimesele meeldida ning viibida kogu aeg peremehe seltsis, mis teeb neist ideaalsed abilised.