Gorillad mängivad kulli
Teadlaste sõnul on gorilladel täpselt teada, kellel kui palju võimu on. Selja tagant tugevamale ligi hiilimine ja togimine aitab madalamatel positsioonidel olevatel inimahvidel seisu justkui võrdsemaks muuta, kirjutas ScienceNOW.
Varasemate uurimuste käigus on tehtud kindlaks, et ebavõrdsus ei ärrita sugugi vaid inimesi. 2005. aastal viisid Atlantas asuva Yerkesi rahvusliku primaatide uurimise keskuse teadlased psühholoog Sarah Brosnani juhtimisel läbi katse, millest selgus, et kaputsiinahvid keeldusid neile jagatud mänguraha kurgi vastu vahetamast, kui nad nägid, et teine ahv sai oma raha eest viinamarju, mis maitsevad palju paremini.
See oli aga inimeste välja mõeldud katse, kus tekitati sihilikult ebaõiglane olukord. Selleks, et uurida ahvide loomulikumat elukorraldust, pandi üles kaamerad mitmesse Šveitsi ja Saksamaa loomaaeda ning jälgiti nende abil kolme aasta jooksul gorillade elukorraldust. Igal pärastlõunal algatasid mõned gorillad maadluse ning paljudel juhtudel hiiliti üksteisele selja taha, löödi ja joosti seejärel minema. Sellist mängu mängisid suurem osa ahvidest, ainult mõned vanemad emasloomad ei võtnud sellest osa.
Loomi uurinud Portsmouthi ülikooli teadlased eesotsas etoloog Marina Davila Rossiga panid tähele, et mängu algatasid enamasti madalamal positsioonil olevad loomad. Nemad tundsid teiste togimisest ilmselgelt suuremat rõõmu ning algatasid mängu uuesti kaks korda suurema tõenäosusega. Samuti paljastasid nad sageli hambad, et näidata oma valmisolekut teist ahvi hammustada.
Rossi sõnul kasutavad madalama staatusega gorillad kullimängu oma ego rahuldamiseks. Mängulise situatsiooni taha varjununa saavad nad endast tugevamat lüüa ilma tõsiste tagajärgedeta ning see annab neile teatud üleolekutunde, ehkki see on ajutine. Samuti tõestab uurimus Rossi sõnul, et gorillad on väga hästi teadlikud oma kohast kogukonnas. Artikkel uuringu tulemustega avaldati ajakirjas Biology Letters.
