Teadlased on uurinud Kesk-Ameerika vihmametsades elutseva pisi-puukonna pulmakombeid ja on sunnitud sedastama, et emaskonn valib paaritumiseks välja lihtsalt selle isase, kes talle parajasti kõige lähemal on.
Pisi-puukonnad ei ole meie mõistes päris tavalised konnad. Nad on erkpunast värvi ja väga mürgised. Pisi-puukonnade partneri valikut uurisid Ivonne Meuche Saksamaalt Hannoveri Veterinaaria Ülikoolist ja ta kolleegid, kes kirjutavad nüüd ka sel teemal ajakirjas Frontiers in Zoology.
Sigimispartneri leidmine on igat liiki loomade jaoks väga tähtis tegevus, aga on eri liikidel veidi eri moodi korraldatud. Mõne liigi emasloomad võrdlevad kõiki võimalikke partnerikandidaate väga hoolikalt ja valivad pika kaalutlemise järel lõpuks selle kõige õigema välja. Teised jäävad rahule esimese kandidaadiga, kes teatavale miinimumile vastab. Mida hoolsamalt valida, seda suurem lootus on saada oma järglastele võimalikult head geenid, aga liiga põhjalik valimisprotseduur on teisalt üsna ressursikulukas ettevõtmine.
Meuche ja ta kolleegid oletavad, et pisi-puukonna emastel pole ehk suuremat mõtet väga valiv olla, sest nende liigi isased on omavahel väga võitlushimulised ja need, kes neis võitlustes vastu peavad, on niikuinii kõik tõenäoliselt päris heade geenidega. Printsiks neist küll vaevalt keegi muutub, aga küllap parem ongi, et ei muutu. Ehmatab veel ära selle pisikese punase konnakese.