Looduses liikuvaid koeri võib ähvardada surmaga lõppev haigus

 (10)
Looduses liikuvaid koeri võib ähvardada surmaga lõppev haigus
Foto: Pixabay.com

Kolm aastat tagasi pani Eesti koeraomanikke ja loomaarste muretsema paljude koerte ootamatu haigestumine leptospiroosi. Enamus loomaarste polnud varem sellise diagnoosiga patsientidega aga kokku puutunudki, kirjutab MTÜ Teie Loomakliinikud loomaarst dr Angela Tiivel.

Vahepealsetel aastatel on leptospiroosi haigestunuid olnud peamiselt üksikjuhtudena. See sügis ei ole veel kaua kestnud, kuid peab siiski tõdema, et leptospiroosi haigestunud patsiente on rohkem kui eelmisel aastal. Hoolimata sellest, et sügis on juba käes, tuleks siiski koeri, kes liiguvad metsas ja parkides vaktsineerida.

Mis haigus on leptospiroos?

Leptospiroos on bakteriaalne haigus, mida esineb kõikjal maailmas. Seda on diagnoositud rohkem kui 150 imetajaliigil, sealhulgas inimestel ja koertel. Erinevaid haigustekitajaid on üle 250. Leptospiroosi looduslikeks reservuaarideks on sagedamini rotid ja hiired, aga ka mitmed teised kodu- ja metsloomad, kellel haigus kliiniliselt ei avaldugi, aga kes eritavad uriiniga keskkonda suurel hulgal haigustekitajaid. Need püsivad vihmaste ilmadega keskkonnas küllalt kaua, isegi mitu kuud.

Koerad nakatuvad peamiselt limaskesta- või nahavigastuste kaudu, kui puutuvad kokku leptospiirasid sisaldava uriini või uriiniga saastunud pinnase, vee või söögiga. Kasside haigestumisest on maailmast teada vaid üksikjuhud.

Kliiniline pilt võib avaldub juba mõne päeva kuni paari nädala pärast ja on väga varieeruv. Peamine sümptom on isutus ja loidus, võib esineda kehatemperatuuri tõus, mõnedel liigjoomine ja -urineerimine, kõhulahtisus, oksendamine. Tüüpiline limaskestade ja naha kollasus ei pruugi alati avalduda.

Seotud lood:

Üliägeda vormi esimesed nähud on apaatsus ja temperatuuri tõus. Haigus progresseerub nii kiiresti, et loom sureb ühe-kahe päevaga, ilma et kliinilised tunnused jõuaksid ilmneda. Röntgeniülesvõttel võib täheldada kopsumuutusi. Vereproovis võivad olla suurenenud neerunäitajad ja rohkem maksaensüüme. On kerge aneemia, veres rohkem põletikurakke ja vähem vereliistakuid.

Diagnoosimine ja ravi

Vereprooviga saab määrata, kas organismis on leptospiirade vastaseid antikehi. Haiguse algusjärgus võib antikehade tiiter olla negatiivne, sellepärast tuleb haiguskahtlastel koertel kindlasti 7–10 päeva pärast antikehade tiiter uuesti määrata. Positiivne antikehade tiiter võib tähendada
kas vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise tagajärjel tekkinud antikehi.

Haiged koerad tuleb hospitaliseerida, nad vajavad sümptomaatilist ravi, veenisisest tilkinfusiooni, vajaduse korral maksa- ja neerufunktsioone toetavaid preparaate jne. Nii inimestel kui ka koertel kasutatakse leptospiroosi raviks penitsilliini ja doksütsükliini.

Millised ettevaatusabinõud tasub kasutusele võtta?

Nakkuskahtlase loomaga tuleb ringi liikuda nii vähe kui võimalik. Tuleb vältida laste, rasedate ja immuunpuudulikkusega inimeste kokkupuudet haiguskahtlase loomaga. Haige looma uriini koristades peab olema väga ettevaatlik, kätte tuleb kindlasti panna kilekindad ja pinnad hiljem
desinfitseerida. Haige looma eest hoolitsedes tuleb sageli käsi pesta.

Koerte nakatumise vältimiseks on oluline, et loomad ei jooks seisvatest veekogudest: järved, tiigid, kraavid, soised alad, lombid jm. Vaktsineerimine annab immuunsuse mõnede tüvede poolt põhjustatud haigestumise vastu maksimum aastaks.

Vaktsineerimise vajalikkust peaks arutama oma loomaarstiga. Vaktsineerima peaks koeri, kes reisivad lõunapoolsetesse riikidesse. Kindlasti ka jahil käivaid koeri ja neid, kes võiksid kokku puutuda hiirte ja rottidega (farmis, laudas, keldris).

Pikem ülevaade meie kliiniku kodulehel.