Astmat esineb tavaliselt keskealistel kassidel, koerad seda haigust ei põe. Siiami kassidel on täheldatud haiguse esinemist sagedamini kui teiste tõugude esindajatel või segaverelistel kassidel. Astma ilminguna täheldatakse köha ja vilistavat hingamist, väheneb ka füüsilise koormuse taluvus. 

Ägeda astmahoo puhul tekivad sümptomid peamiselt bronhide kokkutõmbumise tõttu ja kass tuuakse arsti juurde tõsise hingamisraskuse pärast. Ta hingeldab ja ahmib õhku ning on rahutu. Limaskestad võivad hapnikupuuduse tõttu olla sinakad, eritub rohkesti sülge ja loom kraabib suud. Sageli avastab omanik looma haiguse alles ägeda hoo ajal. 

Kroonilistel juhtudel on peamiseks tunnuseks pikaaegne köha, mis sageneb ja pikeneb ning vähehaaval halveneb ka kassi üldseisund: tekib isutus ja kõhnumine ning depressioon.

Samasuguse kliinilise pildiga võivad kulgeda ka südamehaigus, kopsupõletik, kopsukasvajad, kopsuparasiidid ning võõrkeha hingamisteedes. Kuna astmal ei ole spetsiifilist diagnostikat, pannakse diagnoos teiste haiguste välistamise teel, mille juures on abiks haiguse kliiniline pilt ja röntgenoloogiline leid. Teistest uuringutest on kasutusel veel kliinilise vere uuring, vereuuring teatud nakkus- ja parasitaarhaigustele, allergiatest, rooja koproloogiline uuring, bronhide uuring bronhoskoobiga ja bronhoalveolaar lavaaž, mille käigus kogutakse materjali tsütoloogilise ning bakteriaalse uuringu tarbeks.

Kuidas anda astmahoo esinemisel esmaabi? 

Hingamisraskustes kassi peab säästma igasugusest erutusest ja füüsilisest koormusest ning võimalikult kiirelt peab andma hingamiseks hapnikku. Selleks, et kass hapniku all rahulikult lebaks ja et vältida lisastressi, võidakse teha kerge rahustus. Ravimitega püütakse vähendada bronhide spasme ja hingamisteede limaskesta põletikku.

Astma nõuab eluaegset ravi kortikosteroididega. Ravimit võib manustada suu kaudu, sissehingatavana (inhaleeritvana) või süstitavana. Kuna kortikosteroididel on pikaaegse kasutamise juures palju kõrvalnähte, tuleb pürgida vähima doosi poole, mis hoiab veel haigusnähud eemal.

Sagedasemateks kortikosteriodide kõrvaltoimeteks on kõhunäärmepõletik, diabeet, mao-seedetrakti haavandid. Inhaleeritavatel kortikosteroididel on kõrvaltoimeid vähem, kuid kassiga ei ole kerge kokkuleppele saada, et ta nõustuks inhalaatorit kasutama. Ka bronhe laiendavaid ravimeid kasutatakse inhaleeritaval kujul. 

Astmahaigele kassile on elukeskkond on oluline. Suitsetamine ja õhuvärskendajad halvendavad olukorda. Samuti mõjuvad kahjulikult mõned toataimed. Kassiliivadest tuleks valida võimalikult vähe tolmav ja lõhnav. Niisamuti tuleks kasutada võimalikult looduslikke pesubulbreid ja puhastusvahendeid ning parfüümide ja juukselakkide pihustamist tuleks kassi juuresolekul vältida. Õues käiva kassi puhul tuleks vältida suuri temperatuurikõikumisi ja mitte lubada kassi välja kui on õietolmu kõrghooaeg. Väga kuiv toaõhk halvendab samuti olukorda. Seega õhuniisuti on igati asjakohane. Ka sagedasem koristus/tuulutus ning õhupuhastajad võivad haiguse kontrolli all hoidmisel abiks olla.

Lisainfot leiad MTÜ Teie Loomakliinikud kodulehelt