Loomaarst annab nõu: kuidas loomal allergiat ära tunda?

 (1)
Loomaarst annab nõu: kuidas loomal allergiat ära tunda?
Foto: Wikipedia

Allergia on organismi ülitundlikkusreaktsioon kehavõõrastele ainetele. Enamasti on nendeks valgud. Allergia võib tekkida sissesöödud, -hingatud või läbi naha sissetunginud ainete suhtes.

Allergilise nahahaiguse põhitunnus on kihelus. Kiheluse tõttu loom sügab, lakub, närib ja hõõrub ärritunud piirkonda. Sageli on see ka ainsaks haiguse väljendusvormiks.


Kirbuallergia 

Koerte kõige sagedasem nahahaiguste põhjus on kirbuallergia. Kirbuallergiast põhjustatud dermatiit on ülitundlikkusreaktsioon ühele või mitmele kirbu süljes olevale komponendile. Ülitundlikkusreaktsiooniga kaasnevad põletik ja sügelus, mis põhjustavad kõiki ülejäänud nähte, nagu vistrikud, kärnad, kõõm ja karvade väljalangemine. 

Allergilisele loomale tekitab ka ühe kirbu hammustus tugeva ülitundlikkusreaktsiooni, lisaks hakkavad sügelema ka kõik vanad, juba parenemisjärgus olevad hammustuskohad. 
Soovitus kirbuallergilise looma omanikule: alustage profülaktilist kirbutõrjevahendite kasutamist juba mais ja tehke seda vähemalt oktoobrini. Kirpe on kergem ära hoida, kui nendega hiljem võidelda. 



Toiduallergia 

Toiduallergia (toidu talumatus) osatähtsust on siiani allahinnatud, kuid kahjuks näitab see allergialiik tõusutendentsi. 

Väga sageli mõeldakse, et koer on allergiline samadele asjadele nagu inimene, et ta ei talu maasikaid ja mandariine või et magusa söömine paneb silmad vett jooksma. Samuti ei avaldu toiduallergia mõne teatud toidusordi või üleüldiselt kuivtoidu suhtes, vaid koer on ülitundlik mõne teatud komponendile.


Seotud lood:

Toiduallergia tabandab loomi vaatamata vanusele, kuid paljudel lööb see välja juba esimesel eluaastal. Allergeenina võivad toimida igasugused ained, kuid enamjaolt on nendeks loomsed proteiinid — piimas, munades, kalas, looma-ja sealihas sisalduvad valgud. 

Toiduallergia tekib tavaliselt pikema aja jooksul söödetud toidule, mitte mingi uue asja peale, mida koer on saanud vaid korra või kaks.


Toiduallergia on väga varieeruva pildiga haigus. Tavalisim nähe on laialdane, üsna intensiivne kihelus, eriti kõrvade, kubeme ja kaenlaaluste piirkonnas, aga näha võib vistrikke, punetust, kuiva kõõma, varvastevahelist või väliskõrva põletikku. Sageli kaasnevad häired seedetraktis, nagu näiteks kõhulahtisus.
 

Diagnoosimine on küllalt keeruline, kuna spetsiifiline kliiniline pilt puudub. Ainus võimalus tekitajale jälile jõuda on elimineerimisdieet. Sel juhul tuleb loomale 4-8 nädalat sööta varasemast täiesti erinevat toitu. Kui allergianähud kaovad, võib nädalakaupa hakata uuesti andma neid toiduaineid, mida ta varem sõi. 

Kui tegemist on toiduallergiaga, kaovad allergianähud esimeste nädalatega, kuid ilmnevad uuesti paar päeva peale seda, kui koer saab uuesti toitu, mille suhtes ta allergiline on. Kui omanik suudab elimineerimisdieedi edukalt läbi viia ja allergeeni välja selgitada, võib koer tulevikus kõike muud süüa ja normaalset koeraelu edasi elada. 
Kui koer vaatamata toiduvahetusele edasi sügeleb, võib kahtlustada, et tegemist on järgmise allergialiigi, nimelt atoopiaga.


Atoopia 

Atoopia on päritud kalduvus moodustada harilike, keskkonnast pärinevate allergeenide vastu antikehi. Allergeenideks on erinevad õietolmud, kodutolm, tolmulestad, inimeste ja loomade kõõm, hallitusseened jne. 

Erinevate uuringute kohaselt esineb atoopiat 3-15% kõigist koertest. Kuna haigus on pärilik, esineb seda mõnede tõugude hulgas tunduvalt rohkem kui teistel. 

Atoopiale kalduvad näiteks šoti terjer, foksterjer, saksa lambakoer, puudel, dalmaatsia koer, bokser, setterid, labradori ja kuldne retriiver, mops, bullterjer, tšau-tšau, kääbusšnautser ning west highland white terjer. 

Tavaliselt haigestuvad koerad poole kuni kolme aasta vanuses.
 Atoopia põhiline tunnus on samuti kihelus, mis haarab tavaliselt küünarliigese, kaenla, kõhu ja käpapiirkonda, kuid on väga sageli ka näol ja kõrvalestadel ning üsna tihti ongi kõrvaprobleem arsti poole pöördumise põhjuseks. 


Kahjuks ole veel olemas täiesti usaldusväärset uurimismeetodit, mis ütleks, kas koer on atoopik või ei ole. Seetõttu peavad enne atoopia diagnoosi panekut olema välistatud nii välisparasiidid kui toiduallergia. Sageli esinevad kõik kolm allergiat koos ja kui kaht esimest suudetakse kontrolli all hoida, pole sageli vajadust atoopia suhtes midagi muud ette võtta, kui koera sageli ravišampooniga pesta. 

Atoopia raviks kas immuunoteraapia või allergia kontrolli all hoidmiseks immuunsüsteemi tugevdamine, põletikuvastane ravi steroidide või tsüklosporiiniga; antihistamiinide, omega-3 rasvahapete või muude preparaatide kasutamine naha vastupanivõime tugevdamiseks, lisaks sage pesu ja naha niisutamine. 



Kontaktallergia


Kontaktallergia puhul allergeenina võivad toimida mitmed looma ümbruses olevad materjalid ja ained, nagu tolmud, vaigud, seebid, šampoonid, paiksed antibiootikumid (neomütsiin), insektitsiidid, desinfitseerivad ained, kirburihm, toidunõud, mängasjad, põrandakatted, vaibad, tekid (vill, kumm, plastmass, nailon). Soodustavateks asjaoludeks on naha tasakaalu kahjustavad tegurid, nagu niiskus, ärritus, trauma, millele lisandub allergeeni pikaaegne tugev toime.

Arvatakse, et mõned terjerid, labradori retriiverid ja saksa lambakoerad on vastuvõtlikumad.
 Muutused nahal toimuvad kohtades, kus on hõre karvastik ning mis puutuvad otseselt kokku ärritava ainega.

Šampoonide puhul esinevad muutused kogu kehal. Toidunõudest ja puruluudest põhjustatud allergia ilmneb suunurkades, näo ja kõrvapiirkonnas. Ümbritsevatest materjalidest põhjustatud allergia esinemiskohad on käpad ja varbavahed, küünarnukid, lontkõrvalistel kõrva otsad, kaela-, rinna- ja kõhupiirkond ning lahklihapiirkond. 

Ägedal juhul on nahk kihelev, punetav, nõretav, võib näha sõlmekesi ja ville. Kroonilise allergia korral on nahk paksenenud, jäik, tumedam, põletikuline ja kõõmendav.
 Ravi on lihtne, kui suudetakse leida allergia põhjustaja.