Päev Tiina Toometi Kliinikus: lõvisoenguga kass ja jääkaru moodi karvapallid

 (5)
Tiina Toometi loomakliinik
Ja nüüd operatsioonile!Foto: Priit Simson

Delfi Lemmikloomaportaal külastas Tiina Toometi loomakliinikut, et tuua meie lugejateni üks hommikupoolik loomakliiniku üheteistkümne tunni pikkusest tööpäevast.

Neljajalgseid patsiente on vastu võtmas kokku neli arsti: sisehaiguste arst ja pehmete kudede kirurg Elina Lasseron, gastroenteroloog Ingrid Hang, neuroloog Rauno Viitmaa, naha ja kõrvahaigustele spetsialiseerunud kliiniku perenaine Tiina Toomet ja Pärnu Väikeloomakliinikust Tallinnas üks kord nädalas patsiente vastu võttev ortopeed Marti Lasn. 

Esimesena juhatatakse meid pügamisruumi, kus abiline Thekla käsutuses on üks hall kass, kes Thekla usina töö tulemusena saab uue kostüümi - pikk karv kaob pügaja käes oleva masina sumisemise saatel järk-järgult ning karvastik jääb katma vaid pead, käppade otsi ja saba. Lõvi välimuse andmiseks on kass uinutatud, sest ärkvel olles selline suur kõuts vaevalt nii rahulikult enda kallal toimetada laseks.

Lõvisoeng sobib sulle! Foto: Priit Simson
Seotud lood:

Dr Toomet selgitab, et üldjuhul kasutatakse loomadel anesteesiat ka just selliste kergemate protseduuride puhul, sest loom ei saa aru, mis temaga toimub ja võib käituda ettearvamatult. Tegelikult võib hirm loomale isegi suuremat kahju teha kui anesteesia seda lõppkokkuvõttes teeb. 

Mis pügamisteenusesse puutub, siis kliinik ise seda ei osuta. Pügamist saab teha loomadele nö alltöövõtu korras ehk kliinik rendib välja pügamisruumi. 

Peale protseduuri tehakse kassile kiire äratussüst ja ta pannakse nn äratuspuuri, kus ta saab rahulikult toibuda, sest omanikule antakse loom üle alati ärkvel olekus. 

Pügamistega ongi selleks päevaks kõik ja järg jõuab tõsisemate protseduuride kätte.

Kliinikusse on peremees toonud koera düsplaasiauuringuks. See on uuring, mille peavad läbima kõik teatud tõugu koerad, kes lähevad aretusse. Tõuühingud on kehtestanud rea kohustuslikke uuringuid, mis tuleb aretuskoertel läbi viia, et teha kindlaks pärilikkusest tingitud probleeme. Düsplaasiauuringu viib läbi dr Lasn, kes on spetsialiseerunud ortopeediale ning käib luu- ja liigesespetsialistina kord nädalas Tallinnas kolleege abistamas. Patsiendist Saksa lambakoerale tehakse röntgenuuring, pöörates peatähelepanu just puusa- ja küünarliigestele. Düsplaasiauuringuid tehakse eelkõige aastastele kuni pooleteist-aasta vanustele tõukoertele. Lõpliku hinnangu annavad aga kennelliidu usaldusarstid. 

Pildistame kõik luud, kondid läbi Foto: Priit Simson

.

Tegus päev on ka dr. Ingrid Hangil, kes peab selles päevas tegema mitu röntgenuuringut. Gastroenteroloogina on tema töö uurida seda, miks loom oksendab või vastupidi - üldse süüa ei taha. Tema patsiendiks on suur karvane ja valge samojeedi tõugu koer, kes meenutab välimuselt pigem jääkaru kui koera. Esimesel visiit oli ‘’karul’’ nädal tagasi, kui murelik peremees kurtis, et koer oksendab ja ei söö. Õnneks kontrastaine uuring välistas võõrkeha kahtluse. 

Hmm…mängupalli ma siin soolestikus ei näe.. Foto: Priit Simson

Doktor Hang räägib, et võõrkeha seedetraktis on üks tavalisemaid probleeme, mis tabab just noori koeri. Nimelt on neil komme igasugu kättesaadavaid asju suhu pista. Seetõttu peaks peremees hoidma alati silmad lahti ja jälgima, mida tema koer närib. Arusaadavalt 24 tundi loomavalves olla ei saa, seega ei saa kõiki juhtumeid küll vältida, kuid õigeaegne arsti juurde pöördumine päästab elusid. 

Kus mul need rohud nüüd olidki… Foto: Priit Simson

Seda, et loomakliinik võib olla hoopis uute sõprade leidmise koht, nägime ka ära. Samal hommikul toodi peremehe saatel kliinikusse veel teinegi valge vatipallist samojeedi tõugu koer, kes omasuguse kohe ära tundis. Samojeed Häppi toodi vaktsiini saama ja kontrolliti ka kiipi. Kiip töötas piiksuga ja ilusti ning paksu koheva karvaga kutsu ei saanud arugi kui arst teda süstlanõelaga veidi torkis - rõõm omasuguse karvapalli nägemisest oli palju-palju suurem. 

See on küll armastus esimesest silmapilgust! Foto: Priit Simson

Dr Toomet märgib, et kliinikusse toodud koerte sõbralikkus erineb ka tõuti. Näiteks bokseritele kliinikud meeldivad, nemad kohe naudivad tähelepanu, Tiibeti mastifid seevastu on umbusklikumad. 

Tiina Toomet õpetab, et tasub tähele ka panna koera käitumist. Näiteks kohas, kus koer ei tunne end väga mugavalt või tema ümber on palju võõraid inimesi, võib ta näiteks haigutada, mis erineb tavalisest mõnusast väsimusehaigutusest. Lisaks haigutamisele võib ta ka keelega suud limpsida. Sellisel juhul võiks ärevale koerale maiust pakkuda, kuigi mõni võib olla aga nii murelik ja erutatud, et ei vaata maiuspala poolegi.

Ootame arsti vastuvõttu. Täna ma ei karda! Foto: Priit Simson

Jõudsime veel ära näha veel ühe suuremõõdulise hundikoera, kes oli toodud ortopeedi, dr Marti Lasni juurde. Koer vajas põlveoperatsiooni. Liigeseprobleemid on sageli suurte koerte häda, nagu dr. Lasn selgitas. Kiire süst, ja võtab aega umbes 10 minutit, kui suur loom enam ei saagi aru, kus ta viibib.

No süsti ma kohe üldse ei armasta… Foto: Priit Simson

Vahepeal selgitab dr Lasn, mis seda suurt, imposantset looma vaevab. Koera põlveliigese sees on sidemed, kui eesmine side läheb katki, siis liiges muutub ebastabiilseks, põhjustades valu. Selleks, et kutsa valudest lahti saaks, tehakse talle üldnarkoos koos epiduraalanesteesiaga. Viimane tähendab valuvaigisti süstimist lülikanalisse, sest üldnarkoosiks kasutatavad vahendid ei pruugi olla piisavalt hea valuvaigistava toimega. Epiduraalanesteesia kasutamine lubab üldnarkoosi osakaalu operatsiooni juures vähendada. Edasi lükatakse hundikoer kanderaamil operatsioonituppa, kuhu üleliigsed uudishimulikud, ehk meie enam ei pääse. 

Kiirelt on ka töine hommik läbi saanud, kuid kliiniku tööpäev jätkub oma tavalises rütmis. Varahommikul toodud patsiendid saavad peagi koju ja nende asemele saabuvad uued.

Nüüd saab lõpuks koju! Foto: Priit Simson