Toimetada võib nii omaette (näiteks õpetada koera metsast kukeseeni otsima) kui ka leida endale sobilik koolitaja (individuaal- või rühmatreener). Koolitaja valimisel tasuks kindlasti silmas pidada, milliseid tulemusi on ta oma koertega saavutanud ning võimalusel eelistada just selle alaga tegelevat treenerit, mis teile endale huvi pakub.

Eesti Kennelliidu (EKL) poolt atesteeritud koolitajate nimekiri on koos treeningukohtade ja kontaktandmetega avaldatud EKLi koerte koolitust koordineerival lehel http://web.zone.ee/ekl-kkk/koolitajad.htm. Enamikku artikli lõpus mainitud aladest võib harrastada nii tõu- kui ka segavereliste koertega.

Ühine tegevus liidab koera ja omanikku

Miks sportida just koeraga koos? Ühistegevus pakub koerale ja tema omanikule või koerajuhile, nagu seda võistlusspordis nimetatakse, ühist kvaliteetaega, tugevdab nendevahelist sidet ja teineteisemõistmist, hoiab nii omaniku kui ka koera heas füüsilises vormis. Inimesele annab koerasport võimaluse kohtuda samast alast huvitatud uute inimestega ning palju liikumisvõimalust värskes õhus.

Koerale pakub treeningutel käimine omakorda võimalust arendada ja kasutada oma liigiomaseid oskuseid ning väsitada oma keha ja vaimu. Eks juba vanarahvas tea, et kõige parem koer on väsinud koer.

Eelnevast lähtuvalt oleks hea juba enne koera võtmist mõelda, milliseid ühiseid harrastusi tulevikuks plaanitakse. Enamikul tõugudest on olemas nn tõuomased alad, mille jaoks annavad selle tõu kutsikate kaasasündinud eeldused parema stardipositsiooni nii lihtsalt harrastamiseks kui ka tippklassi jõudmiseks. Kutsikat võttes tuleks pesakonna kasvatajaga selgeks rääkida, kas kutsikas võetakse konkreetsel eesmärgil (olgu selleks siis mõni võistlusspordiala, karjatamine või jahil käimine) või on lihtsalt soov temaga erinevate (koolitus)aladega tutvuda.

On kurb, kui koerast ei kasva omaniku valitud harrastuseks sobivat isendit või kui harrastamisest saab vajalike treenimisvõimaluste puudumise tõttu toreda hobi asemel hambad ristis tegevus. Probleemiks võib olla sobiva treeneri või treeningplatsi puudumine, seda eriti maapiirkondades. Kui aga sihiks ei ole kindel koolitusala, pole koeraga tegelemiseks vaja ei spetsiaalseid treeningvahendeid ega koolitusplatsi. Oma koduõues, metsalagendikul või pargis saab koerale edukalt trikke õpetada, lasta tal ronida mööda erinevaid looduslikke takistusi või õpetada teda asjade leidmiseks nina kasutama.
Koerte veosport ehk rakendisport hõlmab lumisel ajal kelgu-, suusa- ja pulkavedu.

Ära koera unusta!

Paljude koeraomanike eesmärgiks spordialade harrastamisel on jõuda koeraga eksamile või võistlema. Kui taolist plaani pole veel kutsikavõtmise ajal, siis süües kasvab isu ja nii mõnigi koeraomanik, kes kasvatajale väitis, et tahaks lihtsalt perelemmikut, jõuab varem või hiljem ka võistlusplatsile.

Nagu igal asjal, on siingi kaks poolt. Ühest küljest motiveerib konkreetne eesmärk treenima ning need eesmärgid on tulemustena konkreetselt mõõdetavad. Teisest küljest aga võib võrdlemine „konkurentidega” vahel meele mõruks teha. Kui kodus ei ole vahet, kui lösakil koer istub või lamab, siis võistlusplatsil on selliste pisiasjade hind punktiskooris kerge kätte maksma. Kindlasti on lihtsam kutsikale koheselt korrektsed asendid selgeks õpetada, kui hiljem teda ümber õpetama hakata ning ee on põhjus, miks tasuks koolitaja-treeneri valimisel silma pidada võimalust, et äkki siiski kunagi tahaks oma oskusi proovile panna. Koeraga võistlemine on suuremale osale inimestest lihtsalt koos tegutsemise järgmine tase ning enda oskuste mõõdupuu, mille eksamil või võistlusel saadud tulemuste üle on suur rõõm.

Nii võistlussporti harrastades kui ka lihtsal koeraga aktiivselt tegeledes tuleb alati lähtuda koera vormist ja heaolust. Nii võistlejad kui ka harrastussportlased peavad pöörama tähelepanu koera vanusele ja tervisele, sest koerad kipuvad kahjuks oma valu ignoreerima – eriti just olukordades, kus adrenaliin ja motivatsioon tähelepanu sellest kõrvale juhivad. Nagu inimeste puhul ei või harjutusi tegema minna ilma soojenduseta ning pärast treeningut/võistlust tuleb koer venitusharjutustega maha jahutada. Koeralt ei või nõuda rohkem, kui tema vaimne ja füüsiline vorm (mis tuleb saavutada väljaspool treening- ja võistlusplatsi) lubavad. Võistlevate ja intensiivselt treenivate koerte puhul tuleb kindlasti üle vaadata ja vajadusel muuta ka nende toidusedel.
Päästekoerte treeningpäev - koera harjutamine tõstmise/langetamisega, sest päriselus ei ole otsimisalale alati võimalik traditsioonilise liftiga või treppe mööda pääseda.

Milliste spordialadega Eestis tegeleda saab?

BH test ehk ühiskonnakõlblikkuse test koosneb ligipääsetavustestist, platsil sooritatavatest kuulekusharjutustest ja linnaosast, mis tuleb üksteise järel sooritada. Testi positiivne sooritamine on rahvusvaheliste teenistuskoerakatsete eksamitele ja võistlustele pääsemise eeltingimuseks.

AD katse ehk vastupidavuskatse eesmärk on kontrollida, kas koera anatoomia ja füüsiline vorm suudab taluda ettenähtud määral füüsilist koormust, ilma et koer märkimisväärselt väsiks. Katse sooritamiseks peab koer jooksma traavisammul koerajuhi ratta kõrval 20 km ning jooksuosa lõpus sooritama veel paar lihtsamat kuulekusharjutust.

Agility – koerte takistusjooksurada, kus koer peab omaniku juhtimisel läbima kohtuniku poolt koostatud takistusraja ette antud ajalimiidi piires, sealjuures ilma takistustel eksimata.

Rallikuulekus – ala, mis ühendab kuulekuse ja agility erinevaid elemente. Erinevad ülesanded sooritatakse kohtuniku poolt kavandatud rajal ettenähtud järjekorras.

Sõnakuulelikkus – testitakse koera ja koerajuhi koostööd ja koerale õpetatud käskude korrektse ja täpse täitmise taset. Ala esitab koerale ja koerajuhile kõrgeid nõudmisi tehniliselt täpseks tööks.

Kuulekuskoolitus – algselt teenistuskoeratõugudele loodud koolitusala, kus hinnatakse koera töötahet, energiat, kontakti omanikuga, püsivust ja harjutuste sooritamise korrektsust.

Põllujälg ja erijälg (FH, IPO-FH) – maastikul jälje ajamine, mille käigus koer peab koerajuhile näitama jäljetegija poolt jäljele jäetud esemeid. Põllujäljekatsed hõlmavad ka platsil kuulekuselementide sooritamist.

Rahvusvaheline teenistuskoertekatse IPO – tuntud ka kui koerandusmaailma kolmevõistlus. Koer peab näitama oskust töötada iseseisvalt (jälg), olema kuulekas (kuulekusharjutused platsil) ning lõpuks leidma platsilt varrukamehe ja ta erinevates situatsioonides kinni pidama ning valvama, järgides sealjuures koerajuhi käskluseid.

Päästekoerad – praktilise väljundiga koolitusalal õpetatakse koera leidma metsa/varemetesse peitunud inimest. Ala esitab kõrgendatud nõudmisi nii koerale (soov ja suutlikkus töötada koerajuhist eemal keerulistes oludes rasketel pinnastel) kui ka koerajuhile, kes peab lisaks koera juhtimisele omandama elementaarteadmised orienteerumises, esmaabis ning otsingute korraldamises.

Veepääste – newfoundlandi koerte, landseeride ja leonbergerite tõuomaste päästeinstinktide ja ujumisoskuse kontrollimine, säilitamine ja arendamine, kuid osaleda võivad ka teised koerad. Katse käigus peab koer tooma käsu peale paadist eseme, hüppama paadist käsu peale vette, vedama paadi randa ning päästma uppuja – olgu see siis koerale nähtaval või millegi taga varjus.

Koerte veosport ehk rakendisport – hõlmab paljusid erinevaid alasid. Lumisel ajal kelgu-, suusa- ja pulkavedu, lumeta ajal jalgratta-, skuutri- ja käruvedu ning koerakrossi. Osaleda on võimalik nii ühe koeraga, koerapaariga kui ka 3–8 koeralise rakendiga.

Hurtade maastikujooksud – osaleda saavad vaid hurdad ning piiratud arv teisi koeri (basenjid, rodeesia ridgebackid, podengod ja podencod). Maastikule paigutatud siksakilisel rajal peavad koerad rakendama oma kavalust ja instinkte ning jälitama „jänest” – lindi- või kilenutsakut. Hinnatakse koera täpsust saagi kannul püsimisel ning kiirust.

Retriiverite tõu- ja tasemekatsed – nagu katse nimigi ütleb – on katsed mõeldud retriiveritõugude esindajatele. Eesmärgiks on kontrollida tõuomaste instinktide olemasolu.

Jahikatsed – osaleda saavad vaid Eestis jahiks kasutatavate tõugude nimekirja kantud tõud. Erinevatele tõugudele mõeldud katsed on näiteks kunstlik verejälg, urukatse, seisukoertele (setterid, pointerid, kontinentaalsed linnukoerad) mõeldud katsed, metsseakatse ja palju muud. Katsete toimumise ning ettevalmistamise kohta jagab infot Eesti Jahikoerte Tõuühing.

Karjatamine – hõlmab erinevaid karjaajamisstiilist sõltuvaid alasid. Ehkki Eestis võistelda veel ei saa, korraldatakse paar korda aastas teemakohaseid õppepäevi ning tänu karjakoerte koolitajate entusiasmile on ka see koolitusala tõusuteel.