Ahv avastati Lääne-Amazonase ekspeditsioonil, mida juhtis dr Laura Marsh, uurides Brasiilia Acre ja Amazonase osariikides Ülem-Juruá vesikonda. Haruldase primaadi leidmine oli nende esmaseks eesmärgiks ja meeskond jõudis selleni juba kolm kuud kestva projekti paari esimese päevaga, jälgides ahvi esmakordselt 81. aasta jooksul ja tehes temast ka esimesed fotod.

Järgnevatel kuudel talletasid nad andmeid suure, mustjas-blondi karvaga ja retrostiilis potisoenguga ahvi kohta. Varustatud teadmiste ja nüüd ka tõenditega selle kohta, et ahv on endiselt elus ja täpselt arvatud piirkonnas, soovivad teadlased, et kohalikud võimud teeksid kõik võimaliku selle salatseva primaadi kaitsmiseks.

Esmakordselt identifitseeris ahvi 1936. aastal Ecuadori loodusteadlane Alfonzo Olalla ekspeditsiooni ajal Ülem-Juruá jõele, kus tal õnnestus mitu eluslooma tabada. Need nahad saadeti muuseumi, kus leiti, et nad kuuluvad üht teist tüüpi saki ahviga samasse liiki. Dr Marsh märkas alles 2014. aastal, et nahkadel olevatest märgistustest piisab järelduseks, et loom peaks kuuluma eraldi liiki: Vanzolini karvutunäoline saki.

Viimast korda nähti ahvi 1956. aastal, kui üks ornitoloog ja taksidermist selles piirkonnas ringi reisisid ja kahe surnud loomaga naasid, kuigi ilmselt ei näinud nad neid elusatena. Sellest ajast alates pole rohkem kui 60 aasta jooksul haruldase primaadi kohta mingeid andmeid ja temast polnud ka fotosid, kuni selle aasta alguses teatati kütist, kes ühe ahvi tabas.

Nüüd on dr Marsh oma kolleegidega lõpuks kinnitanud fakti, millesse ta ise alati uskunud oli, et ahv elab siiani Amazonase metsades. Kahjuks võib juhtuda, et tulevik ei pruugi olla sakide ja teiste arvukate liikide jaoks, kellega nad vihmametsa jagavad, kuigi roosiline. Küttimine on primaadile suureks ohuks ning metsade langetamine ja maanteede ehitus võib ta kadumisele veelgi kaasa aidata. Nüüd loodetakse, et üht-teist on siiski võimalik ära teha, kaistmaks seda eripärase välimusega ahvi ka tulevikus.

Allikas: iflscience,com