Cesar Millani lugu nähakse tavaliselt tüüpilise vaesest rikkaks saamise loona, mis on noormehest, kes jätab lihtsa elu ühes Mehhiko farmis selja taha ja läheb teisele poole piiri õnne otsima. Kuigi täpselt nii juhtus, siis on selle maailmakuulsa koeratreeneri taga midagi palju enamat. National Geographicu telekanalis näidatud üheksa hooajalise sarja vältel on miljonite inimeste jaoks temast kuulus Koeralausuja saanud.

Cesar Millan kasvas üles oma vanaisa farmis, mis asub Sinaloa osariigis, Mehhiko loodeosas. Aja jooksul harjus Cesar loomadega töötama. Mehe sõnul oli tal koertega justkui eriline suhe juba noorest saati. Side oli nii tugev, et kodust lahkudes avastas Cesar, et koerad jälitavad teda. See ei jäänud märkamata ka teistele lastele. Seetõttu kiusati teda pidevalt ja Cesarit kutsuti El Perreroks ehk räpaseks koerapoisiks.

Cesar keeldus tundmast end sellepärast halvasti ega teinud kiusajatest välja. Ta vältis igasuguseid negatiivsusi ja keskendus hoopis oma unistusele. Juba 13. eluaastast oli Cesari unistus saada maailma parimaks koeratreeneriks. Küll aga ei soovinud ta unistust täide viia Mehhikos, vaid hoopis filmitähtede linnas Hollywoodis.

Illegaalselt Ameerikas

23. detsembril 1993. aastal ütles tollal 21-aastane Cesar oma emale, et kavatseb pühkida Mehhiko tolmu jalgelt ja suunduda Ameerikasse. Kui vanemad said aru, et poega ei saa ühelgi moel ümber rääkida, andis isa kõik elu jooksul kogutud säästud Cesarile, et poeg saaks oma unistuse täide viia. Niisiis alustas Cesar teekonda Ameerika ja unistuse suunas, taskus vaid sada dollarit.

Ameerikasse jõudes polnud tal sõpru ega raha, ta ei osanud sõnagi inglise keelt ja tal polnud isegi katust peakohal. Esimesed päevad veetis ta kodutuna San Diego tänavatel ja toitus vaid hot dog’idest. Mees mäletab, et 99 sendi eest sai ta osta kaks kuuma viinerisaia ehk järelikult pidi ta ellu jäämiseks hankima päeva jooksul vaid dollari. Mõni aeg hiljem sai Cesar endale töö. Temasti sai koerte juuksur.

Esimene ingliskeelne lause, mille Cesar ära õppis oli “do you have application for work?” ehk “kas teil on töötajaid tarvis?". Nii õnnestus mehel saada osakoormusega töö kohalikus koertesalongis, mille personal oli Cesari tööst vaimustuses. Nad ei suutunud uskuda, kuidas keegi nii hästi suurte ja agressiivsete koertega, kellega mitte keegi teine varem hakkama ei saanud, tegeleb.

Mees nägi selles enda võimalust ja mõni aeg hiljem suundus ta Inglewoodi ning hakkas tööle koerajalutajana. Ta kogus kiirelt tuntust ja teda teati kui tüüpi Mehhikost, kes jalutab suure koertekarjaga.

Tuntus tuli kiirelt

Jutud Cesarist ja tema koerte jalutamise ärist levisid kulutulena. Ühel hetkel oli mehel piisavalt raha, et avada Los Angelese lõunaosas koerte psühholoogiakeskus. Ta tegeles probleemsete koertega, kellel oli raske minevik. See viis aga artiklini, mille kirjutas L.A Times ja reaktsioon oli meeletu: erinevad teleprodutsendid käisid Cesari uksetaga ning soovisid teha temaga koerateemalist telesaadet. Cesar otsustas ühele lepingule alla kirjutada ja sarja nimeks sai “Koeralausuja Cesar Millaniga”.

Räppari koer Daddy

Paljud ei tea, et Cesari rahuliku loomuga Ameerika Pit Bull terjer nimega Daddy kuulus varem räppar Redman’ile. Kusjuures Daddy oli telesaate lahutamatu osa ja ehtne näide sellest, kuidas igat koeratõugu saab õigeid meetodeid kasutades treenida.

Daddy kuulus New Jersey’st pärit räppar Redman’ile kuni neljanda elukuuni. Seejärel muutus räppari elu aga nii tihedaks, et tal polnud kontsertide kõrvalt koeraga tegelemiseks aega ja otsustas seetõttu oma koera Cesari hoolde usaldada.

Cesari karjäär ei ole läinud tagasilöökideta. Teda on mitmel korral kohtusse kaevatud ja süüdistatud ka loomapiinamises. Eriti raske aeg oli Cesari jaoks aasta 2010, mil armastatud koer Daddy 16-aastasena vähki suri. Cesari parim sõber oli tema jaoks alati olemas olnud ja igas telesaates kaasa löönud. Ka see polnud kõik. Vaid kuu aega peale Daddy lahkumist tegi Cesari naine talle teatavaks, et soovib lahutust.

Varsti tabas ka kolmas löök. Lahutuse tõttu oli mees sunnitud heitma pilgu oma rahalisele olukorrale. Selgus, et ta oli teinud mitmeid halbu ärilisi otsuseid, mistõttu jäi talle alles vaid tuntus telesaadetest.

Enesetapumõtted

2010. aastal teatas Cesar avalikult, et see on tema elus kõige halvem aeg. Esialgu ei täpsustanud ta kõike, mis juhtunud oli, aga 2012. aastal avanes ta pisut rohkem ja tunnistas, et mõtles isegi endalt elu võtmisele. Mehe sõnul lõi tema rahu ja tasakaal kõikuma siis, kui Daddy suri ja naine nõudis lahutust. Kui sinna hulka arvata veel majanduslikud raskused, oli mees allakäiguteel.

Tuntud koeratreenerist oli saanud elutahtetu inimvare, kes neelas peotäie tablette lootes, et järgmisel hommikul ta ilmavalgust enam ei näe. Mehe õnneks leidsid aga tema pojad ta enne, kui selleks oleks olnud liiga hilja. Hiljem rääkis mees, et haiglas avaldasid paljud kaaspatsiendid tema saate suhtes suurt austust ja see aitas tal taas jalule saada.

Omad meetodid aitasid

Cesarile pakuti antidepressante, kuid ta otsustas, et ta kasutab iseenda meetodeid selleks, et raskest ajast üle saada. Ta palvetas, järgis distsiplineeritult rehabilitatsioonikava ja tegi vajalikke harjutusi. Ta oli fokusseeritud ning sihikindel ja tundub, et see tegi imet, sest Cesar Millan sai tagasi jalule.

Allikas: looper.com