Kiisulaps Sairi leiti Lüllemäe asuva talu õuelt väikese pojana. Sairi oli vaid 3-nädalane, kui talu pererahvas teda muru niitmise käigus rohu sees märkas. Kass oli loid ja apaatne ning tema pisikesed silmad olid mädaga täiesti kinni kleepunud.

Leidja korjas õnnetu kassipoja kohe üles ja võttis oma hoole alla proovides kassi esmalt ise aidata, tema silmi puhastada ja süüa anda. Kahjuks oli kassi olukord täbar ja see ei õnnestunud tal hästi. Nii jõudis kiisulaps Pesaleidja hoole alla Tõrvas asuvasse hoiukodusse. Kass sai nimeks Sairi.

Hoiukodu perenaine viis haige Sairi arsti juurde, kus selgus, et kassi olukord oli arvatust keerulisem. Sairil oli tugevast herpesviirusest tekkinud hingamisraskused, nohu ning tema silmad olid tugevas mädases põletikus. Arst määras kassile ravi ja pani ta spetsiaalse toidu peale. Pesaleidja sai Sairit toona aidata vaid tänu heasüdamlike loomasõprade annetustele, millega kaeti nii kassi ravi- kui ka söögikulud.

Ravikuuri tulemusel hakkas Sairi enesetunne tasapisi paranema. Tema silmad avanesid tasa ja targu ning lõpuks ometi sai ka tema veidikene seda laia maailma piiluda. Pikaajalise ravi käigus aga selgus kurb tõsiasi, et kahjuks on Sairi ühel silmal niivõrd suur vigastus, et selle silmaga näeb ta ilmselt vaid valguse kuma. Vigastatud silma katab hallikas kahjustunud sarvkoe kiht. Silmade ravi veel kestab ja kahjustunud kiht muutub tasapisi heledamaks, kuid kahjuks ei hakka kass sellest silmast ilmselt kunagi selgelt nägema.

Sairi ei lase end aga sellest silmast häirida. Muru pealt leitud apaatsest, elu ja surmaga võidelnud kassipojast on saanud elurõõmus kiisulaps, kes on oma olukorraga harjunud. Ta on mänguhimuline, seltsiv ja lõbus energiapallike, kes armastab inimese tähelepanu ja ei ütle ära ühestki paist. Ta armastab ringi joosta ja palli taga ajada, samas hindab ka rahulikult süles magamist, sest ainus, mida see kass igatseb, on lähedus.

Ka liivakastis käimise kombed on sellel, alla aastasel kassitüdrukul selged ja isikliku hügieeni eest hoolitseb ta nii nagu ühele preilile kohane. Tänu Pesaleidja vabatahtlikele ja heasüdamlikele loomasõpradele on Sairi elu kardinaalselt muutunud, kuid ainus, mida sellel kassil ei ole, on hooliv ja armastav kodu ning perekond. Tema süda on kurb ja tunne üksik, sest Sairi ootab kedagi, kes kannaks tema eest hoolt, jagaks talle oma tähelepanu ja võtaks ta avasüli oma perekonda vastu.

Kui Sairi ravikuur saab läbi, võib kass viimaks päriskoju minna. Kass saab enne koju minekut ka passi ja kiibi. Kui tunned, et just Sinu perekond soovib Sairile helget tulevikku pakkuda, siis võta MTÜ Pesaleidjaga Facebooki, meili või telefoni teel ühendust ja vaata Sairi kohta lisa SIIT.