Nende seas on näiteks Abbotti kabriklane (Cephalophus spadix) – uskumatult haruldane antiloop, keda pildistati esmakordselt 2003. aastal. Nüüd õnnestus teadlastel need arglikud ja eraklikud loomad videosse püüda. Kaamerasse jäi teisigi haruldasi liike, kes elutsevad Tansaanias samas kandis.

Saksamaa Würzburgi ülikooli ökoloogide rühm jäädvustas Aafrika kõrgeima mäe – Kilimanjaro – ümbruses kaamerapüüniste abil videoid 66 erinevas punktis. Püünised ulatusid madalamatest savannidest kuni keskmisel kõrgusel asuvate metsapiirkondade ja kõrgemate põõsasmaastikeni.

Abboti kabriklane oli ekspeditsiooni trumpässaks. Sellest liigist palju ei teata.

Kilimanjaro metsades nähti Abboti kabriklasi kokku kolmeteistkümnes erinevas kohas. See võib viidata faktile, et looduses on nende arvukus tõusnud, kuid tasub meeles pidada, et Punase Raamatu nimekirja kohaselt peetakse neid vähem kui 1500 isendiga ikkagi ohustatud liigiks.

„Kahjuks ei tea me Abboti kabriklase kohta kuigi palju ja enamik olemasolevaid teadmisi on tuletused sellest, mida teistest kabriklastest teame,“ rääkis uuringu autor Friederike Gebert ülikooli loomaökoloogia ja troopilise bioloogia osakonnast.

„Tõenäoliselt söövad nad enamasti taimi, kuid ühel esimestest fotodest, mis Abboti kabriklastest tehti, on näha isendit, kellel on konn suus, nii et aeg-ajalt püüavad nad ka elussaaki,“ ütles Gebert ja lisas, et „Abboti kabriklane on öise eluviisiga, mis võib olla kõige tõenäolisem põhjus, miks me sellest liigist nii vähe teame.“

Kui Abboti kabriklane oli ehk ekspeditsiooni trumpässaks, õnnestus teadlastel hankida kaadreid veel 22 metsikust imetajaliigist, sealhulgas jõesigadest, okassigadest, väikekududest ja kollastest paavianidest. Mõnede eriti haruldaste liikide hulka kuulusid Sykesi pärdik ja eriti bravuurne serval, kel on täiesti must karv ja teravad püstised kõrvad. Haruldased Aafrika kassid on tavaliselt kollased ja mustad, nii et see oli tõenäoliselt melanistlik nagu panter.

Lisaks imetajate praeguse arvukuse dokumenteerimisele Kilimanjaro mäel lootsid teadlased ka mõista, kuidas kliimamuutused ja inimtegevus võivad mõjutada piirkonna suuremate imetajate populatsioone. Nende avastused tutvustavad selles ainulaadses keskkonnas elavate imetajate uskumatut bioloogilist mitmekesisust ja rõhutavad vajadust piirkonda tungivalt kaitsta.

„Suurte imetajate puhul on bioloogiline mitmekesisus eriti suur looduskaitsealadel, kaitsmata aladel langeb see aga 53 protsenti – isegi kui ka paljudel kaitsmata aladel on endiselt looduslik taimestik,“ lisas uuringu autor Ingolf Steffan-Dewenter.

„Meie uuring rõhutab seega troopilistes mägipiirkondade kaitsealade olulisust suurte imetajate liigilise mitmekesisuse säilitamiseks. Teaduse seisukohast on Kilimanjaro olemasolevate kaitsealade säilitamine ja täiendavate piirkondade määramine oluline eesmärk.“

Allikas: iflscience.com