Näiteks Madridi loomaaia elanik, orangutang Daji on muutunud kurvaks ega mõista, miks tema talitaja Maica läheneb talle harva ning mask peas, nii et nägugi õieti näha pole. Kui seni olid loomaaia töötajad ja veterinaarid lakkamatult loomade päralt, siis nüüd on isolatsiooniga kaasnevad normid suhtlemist minimeerinud ja loomaaia teatel on loomade hulgas maad võtnud kurbus.

Nädalad, kus ainsaks taustaheliks on flamingode hüüded ja elevantide pasundamine, ajab loomi segadusse ka vaikuse tõttu. Kõige keerulisem ongi isolatsioon ahvilistele, kes on loomu poolest sotsiaalsed.

Tallinna loomaaia avalike suhete juht Killu Kuuben ütleb, et nende loomade hulgas norumeeleolu siiski märgata pole, kuna poegimisperioodil on loomad oma toimetustega hõivatud.
"Kuna kevadel on loomadel ikkagi aktiivne sigimisperiood ja sellest tingituna on neil omad tegemised ja toimetused käsil, siis ei tunne nad ilmselt külastajatest veel nii suurt puudust. Talved on loomaaias alati külastatavuse poolest madalamad kui suved ja nii ei ole ka sel kevadisel üleminekuperioodil nende ootused külastajatele ülemäära kõrged," selgitab ta. "Eks mingil hetkel võib külastajate nägemine loomade jaoks nende päeva sisustamisel ka vajalikuks osutada. Praegu aga tuntakse end hästi ja jätkub tavaline rahulik elu."