Koerale oli omanik juba varem uut peremeest otsinud, kuid sellega hätta jäänud. Looma oli üle vaadanud ka Põllumajandus- ja Toiduameti inspektor, teadmata, et korteris on teisigi elusolendeid ja Duffy nimelise noore koera elu on tegelikult põrgu – naabrite sõnul viidi teda harva õue, kui üldse.

Enne jõule sattus Duffy perenaine paraku kiirabiga haiglasse, mistõttu palus ta koera varjupaika toimetada. Teiste korteris elavate loomade kohta ei poetanud ta sõnagi. Loomakaitse liit ei leidnud koheselt inimesi, kes koeraga pühade ajal tegeleksid, seetõttu palusid nad abi päästeametilt. „Ma ei teagi, kas päästeamet seal käis, võibolla ei saanud nad varjupaika kätte, igal juhul kõik loomad jäid sinna, kus nad olid,” rääkis Eestimaa Loomakaitse Liidu Tartu piirkonna juht Kristi Metsa, kelle sõnul omanik oli käitunud kavalalt ja sulgenud toaukse nii, et peale koera teisi loomi näha polekski. „Ise ta väitis hiljem, et tal oli piinlik.”

Kui Kristi koos varjupaiga esindajate ja politseiga EMOsse jäetud võtmega olukorda kontrollima läks, leidis ta eest ehmatava olukorra. „Kohutav hais, loomade väljaheited, rämps. Selline olukord ei teki ühe päevaga, vaid on kestnud pikemalt,” kirjeldas ta. Naabrite sõnul käidi koeraga õues üliharva, ta oli muutunud nii nõrgaks, et ei suutnud hüpata isegi varjupaiga autosse. Lisaks osutus koer sotsialiseerimatuks ja üliärevaks.

Alles naabrite küsimuse peale „mis saab kassist?” taipasid loomaabistajad, et korteris on loomi veelgi. Omanik väitis telefonikõnes, et tõepoolest olla toas olnud üks kass, kelle ta aga nüüdseks sõbranna juurde on viinud. Seepeale otsustati olukorda kontrollida ning leiti väga haledates tingimustes elanud elushingi veelgi. „Üks sõbralik kass oli lahtiselt, aga teine suletud väikesesse transpordipuuri, kus tal puudusid nii söök, vesi kui pissimiskast. See kass oli lihtsalt jäetud puuri ootama oma piinarikast lõppu,” nentis Kristi, kelle sõnul lootusrikkam polnud ka heinata jäetud küüliku seisund.

Õnnetud loomad sõidutati Tartu varjupaika, kuhu oma vabast ajast saabusid neid üle vaatama ka PTA ametnikud. Tõupaberitega Duffy vastu on nüüdseks korduvalt huvi tuntud ning temal on lootust juba homme pääseda kogenud omaniku käe alla, kes teda ka sotsialiseerida oskab.

Kristi Metsa paneb inimestele südamele, et probleemiks pole mitte ainult kutsikavabrikud, vaid ka omanikud, kellele loomapidamine üle jõu käib ja kes neid seetõttu hirmsates tingimustes peavad. Sellistel juhtudel on hädasti vaja naabrite või sugulaste abi. „Meile tuleb teada anda, kui on kahtlus, et teie naaber, sugulane või tuttav ei ole hea loomaomanik. Lihtsalt olge inimesed ja andke märku, kui märkate,” toonitas ta. Teavet loomade väärkohtlemise kohta oodatakse: info@loomakaitse.eu või infotelefonile 51946146.