Saage tuttavaks: ohustatud, kuid oma Kihnu maalammas
(1)
Kihnu maalammas on kantud Eesti ohustatud tõugude nimekirja.
Kui uurida kohalike lambatõugude ajaloolist tausta, selgub, et Eestis on kaks aretatud lambatõugu: Eesti tumedapealine lambatõug ja Eesti valgepealine lambatõug, millele avati tõuraamatud 1926. aastal ja mida tunnustati tõuna 1958. aastal. Paraku kõiki lambaid ei registreeritud kunagi tõuraamatus.
1938. aastal avati esimene Eesti lammaste tõuraamat, milles oli jaotus ka niinimetatud karusnahalammaste jaoks. Karusnahalammasteks loeti lambaid, kes vastasid kehtestatud nõuetele - lühike saba, hall must või valge läikiv ja käharustega vill. Erinevatel põhjustel ei kantud karusnahalammaste jaotusesse iial ühtegi looma. Tõuraamatus märgiti ära, et Eestis leidus sellel ajal veel ka parandamata maalambaid, aga kuna need ei olnud tunnustust leidnud, ei märgitud neid tõuraamatusse.
21. sajandi alguses koondus grupp huvilisi, kes soovisid tõestada, et kuigi seda rahvaaretatud tõugu pole iial registreeritud ja tema kohta puuduvad ametlikud andmed, on see tegelikult siiski säilinud. 2006. aastal avaldatud geeniuuringus osales terve rida välimikult maalamba ajaloolisele kirjeldusele vastavaid loomi. 20. jaanuaril 2016. tunnustati uue tõuna ja anti luba tõuraamatut pidada Kihnu klastrisse kuulunud loomade ja nende järglaste baasil loodud Kihnu maalambatõule.
2017. aastal avaldatud uuringutulemuste põhjal arvati 16. septembril 2019. aastal Kihnu maalammas Eesti ohustatud tõugude nimekirja ning tõule laienesid kõik ohustatud tõugude aretusega seotud kitsendused ja soodustused.
Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi veebilehel on kirjeldatud seda tõugu nii: „Tegemist on väikesekasvulise, peente jalgadega ja lühikese sabaga lambaga , kes on säilitanud mitmed aborigeensed tunnused (sarvilisus, tilbad, tugev emainstinkt), kelle vill on kahekihiline (säilinud karvavahetus) valge, hall, pruun, must või kirju. Kihnu maalammast iseloomustab suur tõusisene ja individuaalne mitmekesisus.“
Kihnu maalammas on kasvult väike. Täiskasvanud jäärad kaaluvad keskmiselt 50 kg, utt 40 kg; turjakõrgus jääradel keskmiselt 59/ 60/cm ja uttedel 55/ 57/ cm ja laudjakõrgus jääradel keskmiselt 60 /60/cm ja uttedel 57 /58/cm. Laudjas(mõõt keskkohast) turjast veidi kõrgem, kuid lühike ja luipu, mistõttu on tema kere suhteliselt lühike.
