Aastavahetus tõotas legendaarse hulkurkoera Žoriku eest hoolitsevale Viktoria Ger‘i perele tulla sedapuhku kurb – eakas koer ei söönud juba kolmandat päeva ja lamas üsna apaatselt. Lisaks oli ta üks silm punane ja paistes. Koer toimetati taas Loomade Kiirabi Kliinikusse toibuma. Oli selge, et päris oma jõududega ta enam välja ei vea ja inimene peab oma abikäe ulatama. Ometi astus Žorik tõelise surmapõlgurina juba järgmisel päeval haiglast oma jalal välja, teatas Loomapäästegrupi asutaja Heiki Valner.

“Ta on juba vana ja veterinaaride võimalused lõppevad paratamatult otsa,” tõdes tema eest hoolitsenud loomaarst dr.Laura-Liis Mik ja lisas, et Žorikul on bakteriaalne põiepõletik, segaehhogeenne muutus ühes neerus ning maksas ja põrnas on toimunud muutused, mis tulenevalt east on absoluutselt normaalsed.

Kasvajat arstid ei tuvastanud ja esialgu pidi Žorikut ka sundsöötma. Sellest kõigest oli abi ja juba järgmisel päeval näitas eakas veteran, et kavatse veel elule alla vanduda.

“Ta on igiliikur! Tõeline igiliikur!” oskas assistent Karin Krutob teda uksest välja saates vaid käsi laiutades öelda. Žorik elab täna Maardu lähistel Viktoria juures. Irina Mintšikova, sama naine, kes ta eest ka Kalamajas hoolitses, viib iganädalaselt turult ostetud värsket liha, sest toiduga ära hellitatud vanur lihtsalt muud ei söö. Kõik Žorikuga seotud kulud kannab vastavalt kokkuleppele Loomapäästegrupp MTÜ.

Heiki Valneri sõnul võiks Žoriku tervise uurimiseks teoreetiliselt läbi viia mitu tuhat eurot maksva kompuuteruuringu, kuid nii kõrges eas koera puhul puudub sellel mõte. "Tema täpset vanust ei tea keegi, aastaid võib tal juba üle kahekümne olla. Muuta me paraku enam midagi ei saa, võime ainult tema vanaduspõlve kergendada," selgitas ta.

Terve elu omapäi toimetanud koer on oma praeguse hoiukodu ja seal elavate inimestega enamvähem harjunud. Tuppa minemast keeldub ta aga siiani.