Teeme selgeks: kas ja kuidas talvel linde toita?

Enamik meil talvel esinevaid linnuliike tuleb toime ilma inimese abita. Küll aga on talvisest lisatoitmisest abi neile, kes on otsustanud siia jääda, selgitab Eesti Ornitoloogiaühing.

Talvine lisatoitmine on väikestele aialindudele hea ja suurendab paljude lindude ellujäämisvõimalusi, eriti karmi külmaga talvedel. Kui seda teha korrapäratult ning liiga vara, siis võib see hoopis linnule saatuslikuks osutuda. Talvine toitmine võib kahju teha veelindudele, keda toiduga siia jääma meelitatakse ja kes tõeliste külmade saabudes nälga ja jäälõksu jäävad. Kõik meil talvel esinevad veelinnud on rändlinnud ega vaja inimestelt lisatoitu.

Aialindude toitmine

Alusta toitmist talve saabudes. Nimelt kestab mõnede lindude sügisränne novembrini ja liiga vara toites või linnuke loobuda teekonnast lõunasse.

Toitma hakates tuleb seda teha kevadeni. Linnud arvestavad sinu poolt pakutud toiduga ja võivad toitmise pausidel nälga jääda. Eriti halb on see, kui katkestad toitmise järsku lumerohkel ja külmal talvel, kui loodusest kättesaadavat toitu napib.

Pane toit välja korrapäraselt. Linnud õpivad toitmiskohad ja -ajad kiiresti selgeks. Kindlasti peaks toit olema väljas hommikuti, et linnud saaksid pärast külmi öid kiiresti energiavarusid taastada.

Soojema ilmaga lõpeta toitmine. Lõpeta toitmine soojemate ilmade saabudes märtsis või hiljemalt aprilli alguses. Kui lumi on läinud, siis linnud lisatoitu ei vaja. Kui tahad toitmist lõpetada, hakka välja pandavaid koguseid tasapisi vähendama.

Toidupooliseks paku rasvapall, pekitükk või erinevad seemned. Toit peab olema maitsestamata, ei tohi sisaldada vett ning peab olema värske.

Veelindude toitmine

Kuni meri on lahti, ei tohi linde toita. Looduslikes tingimustes ei ole veelindudel talvist nälgimist karta. Veekogude külmumisel jäävad nad paigale enamasti seal, kus inimene on neid toitnud.

Veelindude meelitamine toiduga on neile ohtlik. Toitmisega meelitatud veelinde ohustab nälg, külmumine, röövloomad ja haigused. Sellistes koondumiskohtades võivad levida haigused. Nälginud linnud meelitavad kohale vaenlasi (teised linnud, rebased, koerad) ning on neile kergeks saagiks. Jääl või maal ööbima sunnitud veelinnud külmuvad sageli kinni või hukkuvad külmas. Kuna inimeste toodava toidu napsavad enamasti kõige tugevamad, jääb enamik linde sellistes kogumites toidupala lootuses nälga.

Sai ei ole linnutoit! Sai ei sisalda lindudele vajalikke vitamiine ega mineraale ning võib põhjustada hoopis tõsiseid tervisehädasid. Näiteks loomaaias toidetakse veelinde tasakaalustatud toiduga, kuhu kuulub värske salat, riivitud juurviljad jms. Seega teeb vabalt elavate veelindude saiaga toitmine neile kahju.

Kui linnud on tõesti hädas, helista riigiinfo telefonil 1247.