Kaebuste sisu on elanike hirm oma lemmikloomade ja laste turvalisuse osas, kuna hooletusse jäetud hirmunud koer võib käituda ettearvamatult ning joosta ka autode ette. Kokkupuuteid selle murega oli elanikel juba eelmisest talvest ning probleem on pidev. Samuti olid elanikud mures koera enda ohutuse ja heaolu pärast, sest koeraomanik olevat nende sõnutsi ebaadekvaatne ja alkoholiprobleemidega ning loom olevat hooletusse jäetud.

 Pärnu linnavalitsuse menetleja käis kohapeal ning vestles koeraomaniku emaga, sest teda ennast kodus ei viibinud. Seejärel võttis ta koeraomanikuga ühendust telefonitsi korduvalt ning selgitas, et koeraomaniku kohustus on tagada järelevalve looma üle ja et loom ei pääseks territooriumilt välja.

Kuna vestlus tulemusi ei andnud ning kaebused jätkusid, siis helistas menetleja taas koeraomanikule ning leppis kokku kohtumise 06. jaanuariks aadressil Tormi 11, kus pidid osalema koeraomanik, piirkonnapolitseinik ning linnavalitsuse menetleja, et vestelda ning üle anda linnavalitsuse kirjalik tähelepanujuhtimine.

 6.jaanuaril läksid piirkonnapolitseinik ja linnavalitsuse vanemmenetleja kokkulepitud kohtumisele Tormi 11 ning kohale jõudes 16.00 helistati koeraomanikule, isik väitis, et tema jõuab koju alles tunni pärast, et lükkaks kohtumise homse peale. Kui sellepeale vastasid ametnikud, et me oleme kohal ning ootame ta ära, öeldi, et tegelikult on ta hoopis haige ja võib-olla ei tulegi täna koju ning lõpuks lülitati telefon välja. Kokku prooviti helistada koeraomanikule kolmel korral. Kuna koeraomanik kokkulepitud kohtumisele ei ilmunud ja ametnikke vältis, siis otsustati rääkida koeraomaniku emaga, kelle hoole all ametnikele teadaolevalt koer on viimase aasta vältel viibinud.

Koeraomaniku ema rääkis ametnikele, et tema hoolitseb koera eest juba umbes aasta aega ning see käib temale üle jõu. Ta viitas koera terviseprobleemile, et koeral on verejooks ning ta ei söö. Ta olevat seda enne jõule juba pojale rääkinud, et koer tuleb arsti juurde viia, kuid poeg ei olevat reageerinud. Jätsime emale pojale edasi andmiseks pöördumise Pärnu linnavalitsuse poolt, kus on kirjas, et tema kohus on tagada järelevalve looma üle.

 Kuna loom oli silmnähtavalt kehvas seisus, siis ei andnud situatsioon ametnikele rahu ning pöörduti Varjupaikade MTÜ poole küsimaks, kas saame midagi teha, et looma aidata. Varjupaiga juhataja sõnas, et kui isik, kelle hoole all loom on annab nõusoleku, et ta on nõus loomast loobuma, siis on võimalik loom varjupaika toimetada ning ta saab vajamineva abi. Pärnu linnavalitsuse menetleja helistas koeraomaniku emale ning küsis, kas ta oleks nõus, et varjupaik tuleb ja viib Rocco ära ja ta on nõus temast loobuma, kuna tema eest hoolitsemine käib üle jõu ning ta vajab meditsiinilist sekkumist. Naine oli loovutamisega nõus.

 Pärnu linnavalitsuse menetleja ja piirkonnapolitseinik läksid aadressile Tormi 11 Pärnu linnas kella17. 00 paiku, kus oli juba kohal Varjupaikade MTÜ juhataja koos varjupaiga töötajaga. Koeraomaniku ema oli väga rahumeelne ning rääkis, et ta loodab, et Rocco saab endale hea kodu. Varjupaikade MTÜ juhataja koostas looma varjupaika vastuvõtmise akti, kus on kirjas, et looma üle andja kinnitab oma allkirjaga, et ta on teadlik, et akti alla kirjutamisega läheb omandiõigus ja kõik muud õigused üle Varjupaikade MTÜle ning et looma ei ole enam õigus tagasi saada. Aktil on kirjeldatud looma seisund visuaalsel vaatlusel ja looma hooldaja sõnade kohaselt.

 Koer oli kiibistamata ning tal puudus ametlikult lemmikloomaderegistri järgi omanik.

Peale koera loovutamist helistas Tormi 11 koeraomanik linnavalitsuse ametnikule töövälisel ajal korduvalt ega saanud aru, et koer ei viibi linnavalitsuse valduses ning ta on varjupaigas, ta on loovutatud ning vajab meditsiinilist abi.

Selline looma hooletusse jätmine on karistatav rahatrahviga kuni 200 trahviühiku ulatuses, mis on 800 eurot. Kui Varjupaikade MTÜ otsustab esitada süüteoteate, siis ootab isikut ees menetlus looma suhtes lubamatu teo toimepanemise osas.

Loomakaitseseadus § 4 lõige 1 sätestab, et looma suhtes lubamatu tegu on looma abitusse seisundisse jätmine. § 51 lõige 1 sätestab lemmiklooma tervist ja heaolu tuleb kontrollida regulaarselt. Looma tervisele ja heaolule tuleb pöörata suuremat tähelepanu looma haiguse ajal. Haige või vigastatud lemmikloom peab saama vajaliku ravi.

 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid