Suure kannatlikkuse, armastuse ja austusega ning mitmete tarkade käitumisjuhenditega saab kergema vaevaga kaks (või kolm) võõrast looma omavahelist sõprust. Jagame teiega möödunud aastal Kassikaitse hoole all olnud Bella kassipoja Paula, tänase nimega Suusi Da Vinki lugu, kuidas ta peres juba olnud kassi ja koeraga sõprust lõi.

Meie kodus on 14- aastane kass Ronja, kes seni on teiste kasside peale vaid väga inetut häält teinud ning eriti aktiivse loomuga 2- aastane koer Xena. Mõte võtta teine kass polnud meile isegi pähe varem tulnud võttes arvesse Ronja suhtumist liigikaaslastesse. Vaid üks pilt Suusi Da Vinki (Paula) pildile ning mul oli selge teadmine, et tema on meie kiisu.

Et üldse õnnestuks looma võtmine pidid KÕIK pere inimliikmed nõus olema, sest kohanemisperioodil on kõigi osalus ülioluline. Õnneks on olemas Google ja Youtube  Kel inglise keel suus soovitan väga vaadata Youtube’ s Jackson Galaxy videosid siit. Tal on väga head soovitused, kuidas erinevate kiisudega seotud probleemidega toime tulla.

Pane paika kohanemise arengusammud

Meie võtsime esimeseks prioriteediks pisikiisukese kohanemise esmalt inimestega ning seejärel järk-järgult teiste loomadega. Mõned näpunäited, mida järgisime, et loomad üksteisega harjuksid:

1. Uuele kiisule tuleb luua turvaline tuba

Turvaline tuba, kuhu teised loomad ei pääse: Suusi magas, sõi jne seal ning inimesed käisid tema juures pidevalt mängimas, paitamas, lihtsalt istumas ning rotatsiooni korras magas üks inimene iga öö kiisukese juures. Iga kord kassipoja juurest minnes lasime koeral ja vanal kassil käsi ja riideid, nõusid nuuskida.

2. Umbes viiendal päeval hakkasime kassikest süles toast välja tooma

Tegime reegli, et suured loomad said süüa muidu krõbinaid, kuid samaaegselt kassipojaga ühes toas olles ning üksteist nähes ka konserve ja muud paremat. Idee oli, et Ronjal (vanemal kassil) tekiks seos, et hea ja parem kraam tuuakse välja vaid siis, kui Suusi (uus kass) on juures ja nähtaval. Alguse sõi ja jauras päris korralikult – sai siis aga paisid, kiita ja konservi juurde. Ei saa väita, et ka kiisupoeg ei jauranud alguses kõva häälega koera ja Ronja peale – vajalik oli mitut inimest, et olukord kontrolli all hoida 

3.Teisel nädalal ei olnud enam jauramine teemaks: stabiliseerimine

Kassid said süüa ikka konserve vaid siis, kui teine loom on juures. Koerale sai samal ajal maiust antud, trikke tehtud temaga jne, et ta harjuks kassipoja olemasoluga ning keskenduks inimesele, mitte kassile.

4. Kolmandal nädalal hakkasime harjutama, et koeral rihm kaelas ja inimese juures kontrolli all ning kassipoja toa uks lahti

Mitu päeva ei väljunud Suusi oma toast rohkem kui meetrike või istus ukseaugus ja vaatas, kuid tasapisi hakkas järjest kaugemale tulema. Ronja hakkas tasapisi tema toas käima luusimas ning koeral lubasime seal samuti ringi nuuskida.

Kannatlikkus on võtmesõna

Ütleksin, et võtmesõna on aeg ja rahu. Loomadel tuleb lasta harjuda üksteisega nendele sobivas rütmis. Nüüdseks oleme jõudnud mõnusa eluni, kus pisike Suusi kappab mööda maja, üritab Ronjat mängule kutsuda (seni siiski edutult) ning mängib mõnusalt koeraga. Kõik inimesed on tema jaoks sõbrad, kellele sülle magama pugeda ning kõhtu lasta sügada.

Aitäh, Jane, et jagasid oma lugu ja loodame, et see inspireerib teisigi kannatlikult loomi kokku viima. On normaalne, et maadejagamist tuleb, kuid väga palju on targa tegutsemisega võimalik stresse maandada.

Kui sa otsid oma Suusi da Vinkit, siis leiad koduotsivad kassid siit. Kui sa pole päris kindel, et kassi võtmiseks veel valmis oled, kuid sooviksid panustada nende päästmisse, tule hoiukoduks.

Allikas: Tartu kassikaitse

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid