Tasuks tänulikkus ning tingimusteta armastus: miks ja kuidas pakkuda kassile hoiukodu?

Hoiukodu on kassidele tunduvalt suurem abiline kui mistahes varjupaik, sest see on kodukeskkond, mis tähendab mistahes loomale vähem stressi, rohkem inimkontakti, tähelepanu ja lähedust. Hoiukodudest on alati ohutu puudus, kirjutab Pesaleidja blogi.

Mida tähendab olla hoiukodu?
Pesaleidja hoiukoduks saab täisealine inimene või perekond, kes elavad Harjumaal ja kellel on vähegi tahtmist, viitsimist ja pühendumust olla hoiukodu. Sul ei pea olema selleks mitmekordne maja - piisab täiesti ka ühetoalisest, kasvõi üürikorterist, kui korteriomanik on nõus ning sina ise tunned, et mahud kassiga mugavalt olema. Sul võib olla ka endal kass või mitu; puuriloomad; koer või mitu - kõik saab omavahel klappima ja koos elama sobitada. See võib vajada natuke aega ja kannatlikkust, kuid see on täiesti tehtav.

Ainus, mis hoiukodu teha ei tohiks, on suhtumine "täna tahan, homme loobun", sest meil ei ole mitte kuskilt võtta üleöö uut hoiukodu ning ka kassituba ei ole tegelikkuses kummist, ehkki see pealtnäha paljudele nii paistab. Lisaks kui ka kassitoas oleks kogu aeg kohti, siis oleks see ikkagi loomale meeletu stress ja tagasilöök, kui ta järsku kodukeskkonnast varjupaika puuri satuks. Enamasti kipuvad kodust tulnud kassid stressist end näljutama hakkama, millele organid kaua vastu ei pea ning tasahaaval tekivad tõsised pöördumatud tervisekahjustused. See võib lõppeda ka kehval juhul surmaga.

Paljudele tundub hoiukodundus esmapilgul hirmutav, aga tegelikult on tegu väga lihtsa ''ülesandega''. Kui on soovi, on see hoiukodu pakkujale täielikult nullkuluga, see tähendab, et Pesaleidja kassitoast saab kassile vajaliku söögi, liivakastisisu, liivakasti, kraapimispuu. Vaja on vaid natukenegi vaba aega, et kassiga tegeleda; talle tähelepanu anda. Kõik samamoodi nagu see kass oleks su enda kass. Ainus vahe on vast see, et hoiukodul on oma vanemvabatahtlik, kellega koostöös tuleb kassi reklaamida meie sotsiaalmeediakanalites ning seejärel ka kodupakkujatega suhelda, sobivusel kass loovutada.

Hoiukodu vajavad kassid on erinevad:

Stressajad
On neid, kes vajavad lihtsalt stressivaba kohta ja kodukeskkonda, sest varjupaigas elamine on nende jaoks liig ning nad ei suuda jagada tuba saja teise kassiga. Nendega tulebki hoiukodus lihtsalt koos olla ja eksisteerida, kuni tekib kodupakkuja.

Eritoidulised
On neid, kes vajavad eritoitu ehk ravitoitu, näiteks diabeetikud, neerupuudulikkusega kassid, maksapuudulikkusega või väga tundliku seedimisega kassid. Samuti allergikud. Eritoit tähendab, et varjupaigas ei saa see kass elada üldtoas saja kassiga, sest seal ei saa talle võimaldada kuidagi eritoitu. Seetõttu on ta aheldatud puuri, kus kontakt inimesega on minimaalne ja seda elavad kassid väga läbi. Sellisel juhul sobib imeliselt hoiukodu, kus on ees kass, kes sööb sama eritoitu või hoiukodu, kus kasse pole. Eriti teretulnud on hoiukodud, kes raatsivad investeerida sellisesse heategevusse mikrokiibiga avatavate toidukaussidega, kus iga kass saaks süüa oma eritoitu omaenda kausist, sest kauss avaneb vaid tema mikrokiibiga.

Tiined ja poegadega
On tiined ja just nende jaoks on meil kõige raskem olnud iga aasta hoiukodusid leida. Aga nad on päris kindlasti kõige rohkem hoiukodu vajavad kassid. Seda seetõttu, et vastsündinud pojad kipuvad haakima endale külge absoluutselt iga viiruse ja pisiku, mis varjupaigakeskkonnas paratamatult karantiinis pesitsevad. Neil puudub immuunsus, sest nende ema on pidanud olema tiinuseperioodi stressirohkes olukorras, kus immuunsus langeb tohutult. Kuna vastsündinud poegade ainus võimalus immuunsust saada on emalt, siis pole neil seda kuskilt saada, kui emal endalgi pole. 99% poegivad emad saavad selle protsessiga täielikult ise hakkama, vajamata mingisugust kõrvalist abi. Enamasti kipub see olema nii, et õhtul magama minnes on kõik tavapärane või äärmisel juhul tiine kass pisut lõõtsutab ja hommikul ärgates on kassiemmel pojad kõhu all. Või lähed hommikul tööle, jättes rahuliku tiine kassi koju ning tuled töölt ja pojad piiksuvad kassiema kõhu all.

Kassipoegade esimene elukuu on kõige lihtsam - kassiema peseb, puhastab neid kogu aeg ise, samuti toidab neid ise ja inimese ülesandeks on vaid igapäevaselt neile pilk peale visata, et kõik korras oleks ning kassiemale süüa-juua ja puhas küljealune pakkuda. Teine elukuu on veidi tegusam, kuid selle eest väga palju vahvam! Näed neid pisikesi edusamme ja kassipojad otsivad juba tunduvalt rohkem ja aktiivsemalt ka inimese tähelepanu ja lähedust. Nad söövad ohtralt nagu väikesed masinad ja mängivad ennastunustavalt hommikul, lõunal, õhtul ja vahel ka öösel. Ja isegi kui oled teise elukuu lõpus juba nii väsinud ja mõtled, et nad lähevad lõpuks oma koju, siis loovutuspäeval oled ikkagi päris kindlasti äraütlemata kurb ja tunned, et su kodu on täiesti tühi, isegi kui lahkus oma päriskoju vaid üks kassipoeg.

Ravivajajad
On neid, kes vajavad ravi. Näiteks pikaajalist antibiootikumikuuri. Või diabeetik, kes vajab igapäevaselt insuliinisüsti. Pikaajaline ravi tähendab kassitoas jällegi seda, et kass oleks ainult puuris, kus tema inimkontakt on väga minimaalne ja seetõttu on lisaks ravile ka kimbutamas tohutu stress, mis aeglustab raviperioodi ja -tulemust.

Vigastatud
Ja siis on need kiisud, kes on näiteks elanud läbi trauma või vigastuse, vajavad jälgimist, arsti juures käimist, vajadusel operatsiooni, taastumist ja sellega seonduvat ravi ning paranedes päris oma kodu. Teadmist, millisesse kliinikusse viia või millises järjekorras mida teha, ei pea sa sugugi ise nuputama - seda koordineerib ravijuht ning annab vajalikud juhised.

Tegelikult on kõikidesse neisse kategooriatesse kuuluvad kassid vaatamata kõigele lihtsad. Lisaks saad sa ligipääsu Pesaleidja Facebooki gruppi, kus on kõik meie töötajad, vabatahtlikud ja hoiukodud koos, kus saab küsida mistahes küsimusi ja jagada kõikvõimalikke rõõme ja muresid. Lisaks on sul oma vanemvabatahtlik, kelle poole saad pöörduda küsimustega ja kes aitab sul neid lahendada või suunata sind õigete inimeste poole.

Hoiukoduks olemisel on nii palju eeliseid. Eriti, kui tunned, et ei saa või sinu elustiil ei võimalda sul võtta endale päris enda alalist kassi. Saad aidata just neid, kes iseennast aidata ei saa ja kes seda abi kõige enam vajavad. Aitad kasvõi ühe elu päästa ja seejuures ei ole see absoluutselt keeruline ülesanne. Saad panustada täpselt nii palju kui sul endal võimalik ja saad vastu nii tohutult palju tänu nii loomalt kui kogu Pesaleidja tiimilt. Rääkimata sellest, et kui lõpuks läheb see hoiukass oma päriskoju, kuhu ta on väga oodatud ja kus ta on meeletult teretulnud, siis on ka see pere just sulle äraütlemata tänulik, et see kass sai võimaluse viibida kodukeskkonnas, mitte varjupaigas koos saja kassiga või veel hullem - puuris. Saad uuelt perelt pilte, uudiseid, kuuled rõõmusõnumeid ja saad kaasa elada just enda hoiukassi õnnestumistel ja imelisel elul omaenda päriskodus.

Või on ka alati see variant, et armud oma hoiukassi ise nii ülepeakaela, et ühel hetkel, kui ilmub ankeet perelt, kes tahaks kassi adopteerida, tunned sa, et selle kassi loovutamine oleks üks suuremaid vigasid, mida teha saaksid, sest ta on ju juba sinu pereliige ja temast loobumine ei tule enam kõne allagi. Nende nii-nimetatud ''hukkaläinud'' hoiukodude üle on meil alati hea meel!

Pesaleidja küsis hoiukodudelt mõningaid arvamusi, et miks just nemad armastavad hoiukoduks olemist ja miks nad seda ikka ja jälle uuesti ja uuesti teevad. Järgnevalt paar vastust:

- Koduta loomad, kassid on meie (inimeste) vastutus ja see on minu väike konkreetne panus loomade, looduse heaks, et aidata kedagi (kes inimese hoolimatuse tõttu on tänaval, haige, piinatud jne). Ja ma olen väga tänulik, et nad on mulle õpetanud "loomade keelt". Ja muidugi on väga kurb hoiuloomi ära anda (kergemaks ei lähe ka 12+ aastaga), kuid veel valusam on mõelda, et üks kiisuke jääb ilma abita, kui ma enam hoiuloomi ei võta.

- Õpib vist maailma kõik oskused ära! Alustades metsiku kassi püüdmisest, talle igasuguste ravide tegemisega, enda ravimisega, õpib maru hästi kodu viirustest, bakteritest ja seenest puhastama ja paralleelselt igasuguseid inimesi hästi kiiresti tundma õppima, kes kassi adopteerida tahavad.

- Minu lemmikuteks on sotsialiseerimist vajavad kassid - esimene hoiukodu kass, kes oli puuris olnud, ei osanud üldse käituda, kui esimesel päeval minu juurde tuli. Ta käis ja hõõrus mööda diivaneid ja kõht oli koguaeg taeva poole. Nii hea oli vaadata, et loom tundis ennast hästi. Samamoodi on mul hoiukodus praegu Mati. Esialgu ainult susises ja turtsus, üldse oli väga selline üleolev (mitte arg). Üleolevus on jätkuvalt, aga nüüd pigem selline, et "mis mõttes sa pai ei tee mulle?" No ja kuna ta on päris vana ka ikka, siis nüüdseks jääb mulje nagu ta oleks vahepeal mitu aastat nooremaks jäänud - nurrub, MÄNGIB, suhtleb (jutustab täiega palju). Hea on vaadata, kui taastad kassis uuesti usu inimestesse.

- Kõlab võib-olla imalalt, aga Eesti ei ole kultuurilises mõttes veel sealmaal, kus iga inimese südames ja kalendris on ruumi veel kellegi jaoks, kes abi vajab. Ja kuna ma juhtun olema üks nendest kellel on, siis ma ei saa mitte anda oma panust. Loomad ei saa ennast ise aidata ja nad ei saa valida, kuhu või kuidas nad sünnivad. Ometi neil on tunded ja mõtted ja nad väärivad parimat. Ma loodan, et ühel päeval on see loomulik osa igaühe elust. No ja lõbusama poole pealt - KÕIK hoiukassid, kes meil olnud on, on olnud tõelised isiksused ja meil on nendega ülilõbus olnud. No tõesti, nagu oleks endale 7 sind tingimusteta armastavat sõpra saanud. Peemot, me perekass sai küll ainult 6 sõpra ja ühe vihavaenlase, aga see on väike kadu. Lisaks enne, kui ma hoiukoduks hakkasin, olin ma neurootiline kassiemme. Pidevalt veendunud, et kui Peemot liiga palju aevastab vms, siis ta hakkab hinge heitma (tnx Dr Google). Hoiukodu olles ja tänu vabatahtlike grupile ma olen nii palju kasside tervisest õppinud. Olen rahulikum ja teadlikum loomaomanik. Siis minu jaoks isiklikult on suurepärane see, et ma saan lühikese etteteatamisega käia kassitoas kiisusid sügamas - varem käisin ka, aga aja kokkuleppimisega oli alati palju sekeldamist. Lõpetuseks on tore, et selles grupis on palju samasuguse missiooniga inimesi ja mul on olnud nendega uskumatult tore.


Kui kõik see tekitas ka sinus tunde, et hoiukoduks olemine on miski, mida Sa soovid proovida ja tahad aidata päästa elusid, siis oled meie punti igati oodatud!
Pesaleidja hoiukoduks saamise tingimused ja ankeet, et selleks hakata, on siin: https://www.pesaleidja.ee/pesaleidja-hoiukodud/
Ja kassid, kes vajavad hoiukodu, leiab meie kodulehelt siit rubriigist: https://www.pesaleidja.ee/loomad/vajavad-kiiresti-hoiu-voi-pariskodu/
Kui siit sa endale otseselt kõnetavat kiisut ei leidnud, siis jäta ankeedis kassinime koht tühjaks ja Pesaleidja töötajad kutsuvad su kassituppa vaatama kiisusid, kes hoiukodu väga vajavad. Neid kipub olema ikka ja alati rohkem kui kodulehel näha on.

Allikas: Pesaleidja blogi